Koduleht on valmis ja avalik, kuid töö sellega ei lõpe. Mida tuleks pärast avaldamist kontrollida ja millel edaspidi silm peal hoida?
Esmalt veendu, et kõik päriselt töötab
Kodulehe avaldamise järel tasub see veel kord üle vaadata nii, nagu oleksid tavaline külastaja. Ava lehed arvutis ja telefonis, klõpsa menüülinkidel ja nuppudel ning proovi kontaktivormi. Vaata ka, kas telefoninumber ja e-posti aadress on õiged ning vajalikud lingid viivad sinna, kuhu lubatud.
Kontaktivormi puhul ei piisa sellest, et vorm näeb korras välja. Saada ise proovipäring ja kontrolli, kas kiri jõuab õigesse postkasti. Kui vorm suunab pärast saatmist tänulehele, kontrolli ka seda. Nii võid avastada väikese vea enne, kui päris klient selle otsa satub.
Mobiilivaatele tasub pöörata eraldi tähelepanu. Arvutiekraanil hästi toimiv leht võib telefonis käituda teisiti: tekst võib olla liiga suur, nupp ebamugavas kohas või mõni element ekraanist välja ulatuda. Seetõttu on mõistlik kodulehte päris telefonis kasutada, mitte piirduda ainult veebiehitaja mobiilivaate eelvaatega.
Google peab uuest kodulehest teada saama
See, et koduleht on internetis avalik, ei tähenda veel automaatselt, et see kohe Google’i otsingutulemustes nähtavale ilmub. Google peab lehe kõigepealt leidma, selle sisu läbi vaatama ja otsustama, milliste otsingute puhul võiks seda kasutajale näidata.
Siin tuleb appi Google Search Console. See on Google’i tasuta tööriist, mille abil saab kontrollida, kas Google leiab sinu kodulehe lehti ja kas nende indekseerimisel esineb probleeme. Indekseerimine tähendab lihtsustatult seda, et Google lisab lehe oma otsingusüsteemi andmebaasi, et seda oleks võimalik otsingutulemustes näidata.
WordPressi puhul kasutatakse tavaliselt ka XML-saidikaarti. See on Google’ile mõeldud fail, kus on kirjas kodulehe olulised aadressid. SEO-plugina, näiteks Yoasti abil, saab saidikaardi WordPressis automaatselt luua. Search Console’is tasub kontrollida, et Google selle üles leiaks.
Uue kodulehe puhul ei maksa ehmuda, kui see järgmisel hommikul veel soovitud otsingusõnaga Google’i esimesel lehel ei ole. Otsingumootoris nähtavuse kujunemine võtab aega ning sõltub muu hulgas lehe sisust, konkurentsist ja sellest, kui hästi Google saab aru, mida ettevõte pakub.
Analytics aitab näha, mida külastajad kodulehel teevad
Pärast avaldamist on kasulik teada, kas keegi kodulehele üldse jõuab ja milliseid lehti vaadatakse. Selleks saab kasutada Google Analytics 4 ehk GA4, mis kogub infot veebilehe kasutamise kohta.
Analyticsist saab näiteks vaadata, milliseid lehti külastatakse, kust inimesed veebilehele jõuavad ja milliseid tegevusi nad seal teevad. Alguses ei ole mõtet kümnetesse mõõdikutesse ära eksida. Väikese ettevõtte puhul annavad juba mõned lihtsad näitajad päris hea pildi sellest, kas kodulehte kasutatakse ja milline sisu külastajatele huvi pakub.
Veel kasulikumaks muutub Analytics siis, kui mõõdad ettevõtte jaoks olulisi tegevusi. Näiteks võib kontaktivormi edukas saatmine olla eraldi sündmus. Nii ei näe sa ainult seda, et kontaktilehte külastati, vaid saad teada, kas külastus viis ka päringu saatmiseni.
Analytics ja Search Console näitavad seejuures erinevaid asju. Search Console aitab mõista, kuidas sinu leht Google’i otsingus esineb, Analytics aga seda, mis toimub pärast seda, kui inimene on veebilehele jõudnud. Neid koos kasutades tekib kodulehe toimimisest palju parem ülevaade.
Valmis tekst ei tähenda igavesti muutumatut teksti
Ettevõte muutub ja koos sellega peaks muutuma ka koduleht. Hind võib muutuda, lisanduda võib uus teenus, töötaja või kontaktandmed ning mõni vana pakkumine võib sootuks kaduda. Kui veebilehel jääb vana info aastateks alles, võib see kliendis segadust tekitada.
Näiteks kui iluteenuse pakkuja muudab teenuste hindu, peaks hinnakiri muutuma ka veebis. Kui ehitusettevõte lõpetab ühe teenuse pakkumise, ei ole mõtet seda kodulehel edasi reklaamida. Sama kehtib kontaktandmete, lahtiolekuaegade ja muu praktilise info kohta.
WordPressi üks eeliseid ongi see, et olemasoleva kodulehe sisu saab hiljem muuta ilma kogu veebilehte uuesti ehitamata. Väiksemad tekstimuudatused, uued pildid või blogipostitused saab lisada olemasolevale lehele vastavalt vajadusele.
Ka WordPress ise vajab hooldust
Sisu uuendamine on ainult üks osa kodulehe eest hoolitsemisest. WordPressi kodulehel töötavad koos WordPress ise, kasutatav teema ja pluginad ehk lisad, mis annavad veebilehele täiendavaid funktsioone. Neile ilmuvad regulaarselt uuendused.
Uuendused võivad parandada turvalisust, kõrvaldada vigu või lisada uusi võimalusi. Seetõttu ei ole hea mõte jätta WordPressi kuudeks või aastateks täiesti tähelepanuta. Samas ei soovita ma ka lihtsalt kõiki uuendusi pimesi järjest käivitada. Enne suuremaid muudatusi peaks olemas olema värske varukoopia, et probleemi korral saaks töötava versiooni taastada.
Regulaarse hoolduse juurde kuulub ka kontroll, kas veebileht endiselt töötab. Kontaktivorm, menüü, olulisemad nupud ja muud funktsioonid tasub aeg-ajalt ise läbi proovida. Nii võib vea avastada enne, kui sellest annab teada klient.
Varukoopia on vajalik just siis, kui midagi läheb valesti
Kui koduleht töötab korralikult, tundub varukoopia sageli asi, millele pole vaja mõelda. Selle väärtus muutub väga kiiresti siis, kui uuendus tekitab vea, midagi kustutatakse kogemata või veebilehega tekib mõni muu probleem.
Varukoopia on sisuliselt kodulehe turvakoopia, millest saab vajadusel varasema töötava versiooni taastada. Oluline on kontrollida, kas veebimajutaja teeb automaatseid varukoopiaid, kui kaua neid säilitatakse ja kuidas taastamine käib.
Siin on üks hea küsimus, mida endalt küsida: kui minu kodulehega täna midagi juhtuks, kas ma teaksin, kust saan eilse töötava versiooni tagasi? Kui vastus on „ei tea“, tasub see pärast kodulehe valmimist kindlasti välja selgitada.
Kodulehte tasub vaadata ka külastaja pilguga
Pärast mõnekuulist kasutamist võib selguda, et esialgne lahendus vajab kohendamist. Võib-olla otsivad kliendid pidevalt infot, mida veebilehel pole. Võib-olla jõutakse teenuse lehele, kuid kontaktini ei liiguta. Või selgub Analyticsist, et mõnda olulist lehte peaaegu ei külastatagi.
Selline info ei tähenda tingimata, et koduleht on halvasti tehtud. Pigem annab päris kasutus võimaluse seda paremaks muuta. Veebileht ei pea olema kivisse raiutud lahendus, mida pärast avaldamist enam kunagi puutuda ei tohi.
Mina vaataksin kodulehe aeg-ajalt üle küsimusega: kas siin olev info aitab praegusel kliendil teha seda, mida ma temalt ootan? Kui eesmärk on saada päringuid, peab kontakti võtmine olema lihtne. Kui müüd teenust, peab külastaja kiiresti aru saama, mida pakud ja kuidas edasi tegutseda.
Kui tihti peaks kodulehte kontrollima?
Iga päev ei ole vaja WordPressi halduspaneeli avada ega Analyticsi numbreid jälgida. Väikese ettevõtte kodulehe puhul on olulisem regulaarne kontroll kui pidev muretsemine iga üksiku numbri pärast.
Hea lihtne kontrollnimekiri on näiteks järgmine:
- kas WordPress, teema ja pluginad vajavad uuendamist;
- kas varukoopiad töötavad;
- kas kontaktivorm saadab kirju;
- kas teenused, hinnad ja kontaktandmed on õiged;
- kas veebileht töötab hästi ka telefonis;
- kas Search Console näitab olulisi probleeme;
- kas Analytics kogub andmeid ja olulised tegevused on mõõdetavad.
Tehnilisi asju võib kontrollida näiteks kord kuus, sisu aga alati siis, kui ettevõttes midagi muutub. Nii ei muutu kodulehe hooldamine suureks eraldi projektiks, vaid sellest saab tavaline osa ettevõtte veebis kohalolekust. Põhjalikuma igakuise nimekirja leiad postitusest WordPressi kodulehe hooldus.
Kodulehe avaldamine on algus, mitte lõpp
Valmis koduleht ei vaja iga päev ümbertegemist, kuid päris unarusse ei tasu seda samuti jätta. Pärast avaldamist tuleb veenduda, et kõik töötab, aidata Google’il leht üles leida, jälgida külastusi ning hoida WordPress, varukoopiad ja veebilehe sisu korras.
Kõige lihtsam on mõelda kodulehest kui ettevõtte töötavast töövahendist. Kui ettevõte muutub, saab muutuda ka veebileht. Kui tekib probleem, saab selle parandada. Ja kui kogutud andmed näitavad, et mõni lahendus ei tööta ootuspäraselt, saab seda täiustada.
Seega ei pea pärast kodulehe valmimist hakkama iga päev Analyticsit vaatama või pidevalt midagi ümber tegema. Palju olulisem on teada, mida kontrollida, millal seda teha ja milliste märkide puhul tasub midagi muuta.