Google Analytics aitab sul näha, kes sinu kodulehte külastab, kust inimesed tulevad ja mida nad seal teevad. Aga kuidas see tööle panna?
Kodulehe loomine on alles esimene samm. Kui leht on internetis üleval, tekib üsna kiiresti järgmine küsimus: kas inimesed üldse jõuavad sinna ja mida nad seal teevad? Ainult sellest, et veebileht näeb ilus välja ja kõik nupud töötavad, ei saa veel järeldada, et see täidab oma eesmärki.
Siin tulebki mängu Google Analytics. See aitab sul vaadata veebilehte mitte ainult kujunduse, vaid päris kasutajate käitumise kaudu. Sa saad teada, mitu inimest lehte külastab, millised lehed neile kõige rohkem huvi pakuvad, kust nad tulevad ja kas nad teevad seda, mida sa loodad – näiteks saadavad päringu, vaatavad hinnakirja või liiguvad kontaktilehele.
Minu arvates on Google Analytics eriti kasulik väikese ettevõtte puhul, sest ilma andmeteta on väga lihtne teha otsuseid ainult kõhutunde järgi. Võid arvata, et mõni teenuseleht on väga oluline, aga Analytics võib näidata, et enamik külastajaid seda peaaegu ei vaata. Teisalt võib mõni blogipostitus tuua kodulehele üllatavalt palju uusi inimesi.
Mis asi on Google Analytics?
Google Analytics on Google’i veebianalüütika tööriist. Tänapäeval kasutatakse selle versiooni Google Analytics 4 ehk GA4, mis kogub andmeid veebilehe ja vajadusel ka rakenduse kasutamise kohta. Google kirjeldab seadistust kolme põhiosana: Analyticsi konto, property ehk veebivara ning data stream ehk andmevoog, mille kaudu veebilehe andmed Analyticsisse jõuavad.
Kõige lihtsamalt öeldes paigaldatakse sinu veebilehele Google’i mõõtmiskood ehk Google tag. Kui inimene lehte külastab ja annab vajalikud nõusolekud, saab Analytics koguda infot selle kohta, mida veebilehel tehakse. Seejärel kuvatakse need andmed raportitena Google Analyticsi keskkonnas.
Oluline on mõista, et Analytics ei ütle sulle lihtsalt „täna käis lehel 37 inimest“. Selle väärtus seisneb selles, et saad hakata vaatama, mida need inimesed tegid. Kas nad vaatasid ainult avalehte ja lahkusid? Kas nad jõudsid teenuse kirjelduseni? Kas nad saatsid kontaktivormi? Just sellised küsimused aitavad kodulehte päriselt paremaks teha.
Milleks väikeettevõttel Google Analyticsit vaja on?
Oletame, et sul on koduleht ja sa pakud kolme erinevat teenust. Ilma Analyticsita võid teada, et inimesed võtavad vahel ühendust, kuid sul on raske aru saada, kuidas nad enne selleni jõudsid. Võib-olla luges klient kõigepealt sinu blogipostitust, läks sealt teenuse lehele, vaatas hinnakirja ja alles seejärel saatis päringu.
Analytics võimaldab selliseid liikumisi paremini mõista. See aitab vastata näiteks küsimustele, kas inimesed tulevad sinu lehele Google’i otsingust, sotsiaalmeediast või otse veebiaadressi kaudu, millised lehed on kõige populaarsemad ja kui kaua inimesed saidil viibivad.
See info muutub eriti väärtuslikuks siis, kui hakkad kodulehte arendama või turundusse raha investeerima. Kui näiteks Facebooki kampaania toob palju külastajaid, aga ükski neist ei jõua kontaktilehele, tasub uurida, kas kampaania toob vale sihtrühma või on probleem maandumislehes. Ilma Analyticsita näeksid ainult seda, et reklaami klikiti.
Mida Google Analyticsist näha saab?
Alguses ei ole mõtet proovida kõiki GA4 raporteid korraga mõista. Neid on palju ning väga lihtne on jääda numbritesse kinni. Mina vaataksin alustajana kõigepealt seda, kui palju kasutajaid veebilehel käib, kust nad tulevad, milliseid lehti nad vaatavad ja millised tegevused on sinu jaoks kõige olulisemad.
Näiteks kodulehe loomise teenuse puhul võiks huvitada see, kui palju inimesi jõuab hinnakirja või kontaktilehele. E-poes oleks olulisem jälgida toote vaatamist, ostukorvi lisamist ja ostu. Blogi puhul võiks vaadata, millised postitused toovad kõige rohkem uusi külastajaid ja milliste artiklite juurest inimesed edasi teistele lehtedele liiguvad.
Google Analytics võimaldab sul seega vaadata mitte ainult veebiliiklust, vaid kasutajate käitumist. See on suur erinevus võrreldes lihtsalt külastajate loendamisega.
Google Analytics ja Search Console ei ole sama asi
Google Analyticsit ja Google Search Console’i aetakse sageli segamini, sest mõlemad annavad veebilehe kohta andmeid. Tegelikult vaatavad need veebilehte erineva nurga alt.
Search Console näitab peamiselt seda, kuidas sinu koduleht Google’i otsingus nähtav on. Sealt saad teada, milliste otsingusõnadega lehte leitakse, mitu korda sinu tulemust Google’is näidatakse, kui palju sellele klikitakse ja kas olulised lehed on indekseeritud.
Google Analytics hakkab rohkem huvi tundma selle vastu, mis toimub pärast seda, kui inimene sinu veebilehele jõuab. Seega sobivad need kaks tööriista väga hästi kokku. Search Console ütleb, kuidas inimene sind leidis, ja Analytics aitab näha, mida ta pärast lehele saabumist tegi.
Minu arvates on just nende kahe koos kasutamine väikese ettevõtte jaoks kõige mõistlikum. Mõlemad on tasuta ning annavad kokku juba väga hea ülevaate sellest, kuidas veebileht päriselt töötab.
Mis on GA4-s konto, property ja data stream?
Esimesel seadistamisel võivad need mõisted tunduda segased. Tegelikult on ülesehitus üsna loogiline. Kõige kõrgemal tasemel on Google Analyticsi konto, mille alla saad lisada ühe või mitu veebivara ehk property’t. Iga property alla kuuluvad omakorda andmevood ehk data stream’id.
Näiteks võiks ettevõttel „Minu Firma OÜ“ olla üks Analyticsi konto. Selle all võib olla property ettevõtte põhikodulehe jaoks ning vajadusel mõni teine property teise eraldiseisva projekti jaoks. Veebilehe property sees luuakse Web data stream ehk veebipõhine andmevoog.
Sa ei pea alustades seda struktuuri liiga keeruliseks tegema. Kui sul on üks ettevõte ja üks tavaline koduleht, piisab enamasti ühest Analyticsi kontost, ühest GA4 property’st ja ühest veebipõhisest data stream’ist.
Kuidas Google Analyticsit esmalt seadistada?
Seadistamise esimene samm on minna Google Analyticsi keskkonda ja logida sisse oma Google’i kontoga. Kui kasutad Analyticsit esimest korda, saad luua uue konto. Google soovitab konto nimeks panna midagi, millest saad hiljem lihtsalt aru – näiteks oma ettevõtte või brändi nime.
Järgmisena lood property ehk veebivara. Seal küsitakse tavaliselt property nime, ajavööndit ja valuutat. Eesti ettevõtte puhul tasub valida Eesti ajavöönd ning euro. Need seaded mõjutavad hiljem seda, kuidas raportites kuupäevi, kellaaegu ja rahalisi väärtusi kuvatakse.
Seadistamise käigus küsib Google ka ettevõtte tegevusvaldkonna ja ärieesmärkide kohta. GA4 kasutab business objectives ehk ärieesmärke, et kohandada sulle kuvatavaid raporteid ja soovitusi. Näiteks saad valida eesmärgiks müügivihjete tekitamise, müügi kasvatamise või kasutajate kaasatuse mõistmise.
Kui sinu kodulehe eesmärk on saada inimestelt hinnapäringuid või kontaktivormi täitmisi, valiksin mina eelkõige müügivihjete genereerimisega seotud eesmärgi. Kui tegemist on blogi või sisulehega, võib olulisem olla kasutajate kaasatuse ja veebiliikluse mõistmine.
Veebi andmevoo ehk data stream’i loomine
Pärast property loomist tuleb valida, kust andmed tulema hakkavad. Tavalise kodulehe puhul valid Web ning sisestad oma veebilehe aadressi ja nime. Google loob selle põhjal veebipõhise data stream’i.
Andmevooga saad kaasa Measurement ID ehk mõõtmise ID, mis algab tavaliselt tähtedega G-. See on tunnus, mis seob sinu veebilehe õige Google Analyticsi property’ga.
Seda ID-d läheb vaja siis, kui ühendad Analyticsi oma kodulehega käsitsi või mõne plugina abil. Kui kasutad WordPressis Google Site Kit’i, võib plugin suure osa sellest protsessist sinu eest ära teha.
Google Analyticsi ühendamine WordPressiga
WordPressi kasutaja jaoks on üks kõige lihtsamaid võimalusi Site Kit by Google. Tegemist on Google’i enda ametliku WordPressi pluginaga, mille kaudu saab ühendada näiteks Search Console’i ja Google Analyticsi. Site Kit võib Analyticsi koodi automaatselt veebilehele lisada, mistõttu ei pea sa ise päisesse koodiridu kopeerima.
Kui Site Kit on juba paigaldatud, saad minna WordPressis Site Kit → Settings → Connect More Services → Analytics ja alustada ühendamist. Seejärel valid olemasoleva Analyticsi konto, property ja data stream’i või lubad Site Kit’il vajalikud osad luua. Pärast seadistamist saab Site Kit kuvada osa Analyticsi andmetest ka otse WordPressi juhtpaneelil.
Minu arvates on see alustavale WordPressi kasutajale väga mugav lahendus. Samas tasub jälgida, et Analyticsi mõõtmiskoodi ei lisataks kogemata korraga mitme plugina kaudu, sest siis võivad andmed dubleeruda. Kui Site Kit lisab Analyticsi koodi, ei ole tavaliselt vaja sama mõõtmiskoodi veel teise pluginaga uuesti lisada.
Mis on Enhanced Measurement?
Veebi andmevoo seadetes kohtad tõenäoliselt valikut Enhanced Measurement ehk täiustatud mõõtmine. See võimaldab GA4-l koguda automaatselt rohkem infot ilma, et peaksid iga tegevuse jaoks ise eraldi koodi kirjutama.
Sõltuvalt seadistusest võib täiustatud mõõtmine jälgida näiteks lehevaatamisi, lehel kerimist, väljuvatele linkidele klikkimist, failide allalaadimist, saidiotsingut ja mõningaid video tegevusi. Site Kit võimaldab Enhanced Measurement’i samuti sisse lülitada.
Algajana jätaksin selle üldjuhul sisse, sest see annab juba üsna palju kasulikku infot. Hiljem, kui vajad täpsemat mõõtmist, saad lisada oma sündmusi ehk event’e.
Mis on event ehk sündmus?
GA4 töötab suuresti sündmuste põhimõttel. Event ehk sündmus tähendab mingit tegevust, mida kasutaja veebilehel teeb. Lehe avamine võib olla sündmus, nupule klikkimine võib olla sündmus ja vormi saatmine võib samuti olla sündmus.
Kõiki sündmusi ei pea ise looma, sest osa neist kogub GA4 automaatselt. Oluline on aga mõelda sellele, millised tegevused sinu ettevõtte jaoks päriselt väärtust näitavad.
Näiteks kui pakud kodulehe loomise teenust, ei pruugi lihtsalt avalehe vaatamine olla sinu kõige tähtsam tulemus. Palju olulisem võib olla kontaktivormi edukas saatmine, hinnapakkumise küsimine või telefoninumbrile klikkimine. Sellised tegevused tasub hiljem eraldi mõõtmisse võtta.
Mis on key event?
GA4 kasutab oluliste tegevuste kohta mõistet key event ehk võtmesündmus. See on sündmus, mida pead oma ettevõtte eesmärgi seisukohast eriti tähtsaks. Näiteks võib key event olla kontaktivormi saatmine, ostu sooritamine või broneeringu lõpetamine.
Siin tasub olla valiv. Kui märgid kõik tegevused võtmesündmusteks, ei anna raport enam head pilti sellest, mis päriselt oluline on. Kodulehe loomise teenuse puhul valiksin võtmesündmuseks pigem päringu saatmise kui näiteks selle, et inimene keris lehte 90% ulatuses.
See aitab sul hiljem hinnata mitte ainult seda, kui palju külastajaid veebilehele tuli, vaid ka seda, kui paljud neist tegid soovitud tegevuse.
Ära unusta küpsiseid ja kasutaja nõusolekut
Google Analyticsi seadistamise juures on Euroopas üks väga oluline teema kasutaja nõusolek. Eesti kuulub Euroopa Majanduspiirkonda ehk EEA-sse ning Google’i juhendite järgi tuleb teatud Analyticsi ja reklaamifunktsioonide kasutamisel koguda kasutajalt nõusolek ja edastada vastavad nõusolekusignaalid Google’ile.
See tähendab, et Analyticsi lisamine ei tohiks piirduda lihtsalt mõõtmiskoodi kodulehele panemisega. Sul peab olema korralikult seadistatud küpsiste nõusoleku lahendus ning kasutajale tuleb anda võimalus teha valik enne vastavate küpsiste kasutamist.
Google kasutab selleks mõistet Consent Mode ehk nõusolekurežiim. Näiteks analytics_storage näitab, kas Analyticsiga seotud salvestamine on kasutaja nõusoleku järgi lubatud.
Kui kasutad WordPressi, saab seda tavaliselt lahendada sobiva küpsise- või nõusolekuplugina abil. Site Kit toetab samuti Consent Mode’i ning toob eraldi välja, et Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi ja Ühendkuningriigi külastajate puhul saab Analyticsi mõõtmist nõusolekuga siduda.
Kuidas kontrollida, kas Google Analytics töötab?
Kui Analytics on ühendatud, ei soovita ma lihtsalt eeldada, et kõik töötab. Kõige lihtsam kontroll on avada oma veebileht ja seejärel minna GA4-s Realtime ehk reaalaja raportisse. Seal peaksid mõne aja pärast nägema aktiivset kasutajat.
Kui kasutad küpsiste nõusoleku lahendust, testi ka erinevaid valikuid. Vaata, mis juhtub siis, kui annad Analyticsi jaoks nõusoleku, ning kontrolli, et lahendus käituks vastavalt sinu seadistusele.
Site Kit’i puhul saad kontrollida ka seda, kas plugin on Analyticsi koodilõigu veebilehele lisanud. Google’i juhendi järgi näeb seda WordPressis Site Health ehk saidi tervise info alt.
Ära muretse, kui raportid esimestel tundidel tühjad tunduvad. Site Kit märgib, et pärast esmast seadistamist võib andmete kuvamiseks kuluda kuni umbes 48 tundi. Reaalaja raport sobib seetõttu esmase ühenduse kontrollimiseks paremini kui pikema perioodi raportid.
Milliseid numbreid tasub alguses jälgida?
Analyticsis on väga lihtne sattuda olukorda, kus vaatad kümneid näitajaid, kuid ei oska nende põhjal midagi otsustada. Mina alustaksin vähesest ja prooviksin aru saada sellest, mida need numbrid sinu ettevõtte jaoks tähendavad.
Vaata näiteks, kui palju kasutajaid ja sessioone kodulehele tuleb, millised lehed on kõige populaarsemad, kust liiklus tuleb ja kui palju toimub sinu määratud olulisi tegevusi. Alles siis, kui need näitajad muutuvad tuttavaks, tasub hakata sügavamale minema.
Näiteks kui avastad, et blogipostitus toob iga kuu palju Google’i külastajaid, kuid peaaegu keegi ei liigu sealt teenuselehele, võid artiklisse lisada parema sisemise lingi või tegevusele kutsuva nupu. Analytics muutub väärtuslikuks just siis, kui kasutad seda otsuste tegemiseks, mitte lihtsalt statistika vaatamiseks.
Google Analytics ei näita kõike
Analytics annab palju infot, kuid sellest ei tasu teha absoluutset tõde. Küpsiste nõusolek, brauserite privaatsusseaded, reklaamiblokeerijad ja muud tehnilised tegurid tähendavad, et sa ei pruugi näha kõiki veebilehe külastajaid.
Seetõttu on parem kasutada Analyticsi trendide ja käitumismustrite mõistmiseks. Kui ühel kuul näed 500 kasutajat ja järgmisel 800, on kasv oluline signaal isegi siis, kui absoluutne külastajate arv ei ole täiesti täpne.
Samuti ei ütle Analytics sulle alati, miks inimene midagi tegi. Kui keegi lahkub hinnakirja lehelt, ei tea Analytics, kas hind tundus kallis, inimene leidis vajaliku info või helistas sulle hoopis kohe telefoni teel. Numbrid vajavad alati natuke tõlgendamist.
Mida mina pärast esmast seadistamist teeksin?
Pärast Google Analyticsi ühendamist jätaksin süsteemile natuke aega andmete kogumiseks. Seejärel vaataksin üle, kas külastused tulevad ootuspärastest kanalitest, millised lehed saavad kõige rohkem tähelepanu ja kas kodulehe põhieesmärgid on mõõdetavad.
Järgmiseks seadistaksin vähemalt ühe või kaks päriselt olulist sündmust. Teenust pakkuva kodulehe puhul võiks selleks olla näiteks edukas kontaktivormi saatmine. E-poes oleks loomulikult kõige olulisem ost.
Alles siis hakkaksin tegema järeldusi ja lehte muutma. Kui andmeid on ainult kolme päeva jagu ja külastajaid on kümme, ei ole mõtet kogu kodulehte ühe numbri põhjal ümber kujundada. Analytics muutub kasulikumaks siis, kui sul tekib piisavalt pikk võrdlusperiood.
Kokkuvõte
Google Analytics aitab sul mõista, mis toimub pärast seda, kui inimene sinu kodulehele jõuab. Sa saad näha külastuste arvu, liikluse allikaid, populaarsemaid lehti ja kasutajate tegevusi ning hakata selle info põhjal oma veebilehte teadlikumalt parandama.
Esimesel seadistamisel on kõige olulisem luua GA4 konto ja property, lisada veebipõhine data stream ning ühendada Google tag oma kodulehega. WordPressi puhul saab seda mugavalt teha näiteks Site Kit by Google pluginaga. Samuti tasub sisse lülitada vajalik mõõtmine, seadistada olulisemad sündmused ja kindlasti pöörata tähelepanu küpsiste nõusolekule ning Consent Mode’ile.
Minu jaoks on Analyticsi suurim väärtus see, et see aitab lõpetada oletamise. Selle asemel, et arvata, milline leht töötab või kust kliendid tulevad, saad hakata vaatama päris kasutusandmeid ja teha otsuseid nende põhjal.
Koduleht ei peaks lihtsalt internetis olemas olema. Hea koduleht annab sulle ka võimaluse aru saada, kas see päriselt oma eesmärki täidab.