WordPressi koduleht vajab regulaarset hooldust, et püsida turvaline, kiire ja töökorras. Aga mida peaksid vähemalt kord kuus kindlasti üle vaatama?
Kodulehe valmimine ei tähenda, et selle võib nüüd aastateks rahule jätta. WordPress, pluginad, teema, server ja isegi brauserid muutuvad pidevalt ning just seetõttu võib täiesti korralikult töötanud veebilehel mõne aja pärast tekkida probleeme. Mõni nupp võib lõpetada töötamise, kontaktivorm ei pruugi enam kirju saata või võib aegunud plugin hakata turvariski tekitama.
Ma arvan, et kõige parem on suhtuda kodulehte natuke nagu autosse. Kui sa teed regulaarselt väikseid kontrolle ja hooldust, on palju väiksem tõenäosus, et ühel hetkel tuleb tegeleda suure ja kuluka probleemiga. WordPressi puhul piisab sageli sellest, kui võtad kord kuus veidi aega ja kontrollid süsteemselt kõige olulisemad asjad üle.
Miks WordPress üldse hooldust vajab?
WordPress on väga paindlik platvorm, kuid selle paindlikkus tähendab ka seda, et koduleht koosneb mitmest liikuvast osast. Sul on WordPressi põhiversioon, kujundusteema, erinevad pluginad ja serveripoolne tarkvara, mis kõik võivad saada uuendusi. Need uuendused parandavad funktsioone, lisavad uusi võimalusi, parandavad vigu ja väga sageli ka turvaauke.
Kui uuendused jäävad pikaks ajaks tegemata, võib tekkida mitu probleemi korraga. Üks plugin ei pruugi enam teisega hästi koostööd teha, vana teema võib minna vastuollu WordPressi uue versiooniga või võib mõni teadaolev turvaauk jääda parandamata. Seetõttu ei ole hooldus lihtsalt „tehniline lisatöö“, vaid osa sellest, et veebileht püsiks usaldusväärne.
Väikeettevõtte puhul on see eriti oluline, sest koduleht on tihti üks peamisi kohti, kust uus klient sinu ettevõtte kohta infot saab. Kui leht ei avane või kontaktivorm ei tööta, ei pruugi inimene sulle sellest teada anda. Ta läheb lihtsalt järgmise ettevõtte lehele.
1. Kontrolli WordPressi, teema ja pluginate uuendusi
Kõige esimene asi, mida kord kuus kontrolliksin, on uuendused. WordPressi juhtpaneel näitab tavaliselt üsna selgelt, kui põhiversioonile, teemale või mõnele pluginale on saadaval uus versioon. Uuendusi ei tasu lõputult edasi lükata, sest nende hulgas on väga sageli ka turvaparandusi.
Samas ei soovita ma vajutada kümnele uuendusele korraga ilma igasuguse ettevalmistuseta. Enne suuremat uuendamist tasub teha varukoopia ja ideaalis kontrollida, kas uuendatavad pluginad on sinu WordPressi versiooniga ühilduvad. Kui veebileht on ettevõtte jaoks väga oluline või kasutab palju keerukamaid funktsioone, on veel parem teha uuendused esmalt testkeskkonnas.
Ma eelistan uuendamise puhul rahulikku lähenemist: varukoopia, uuendused ja seejärel kontroll. Kui pärast uuendust on avaleht, kontaktivorm, menüü ja tähtsamad funktsioonid korras, on suure tõenäosusega kõik hästi.
2. Tee varukoopia ja kontrolli, kas see päriselt töötab
Varukoopia on üks neist asjadest, mille väärtust märgatakse tavaliselt alles siis, kui midagi on juba juhtunud. Kui veebileht läheb pärast uuendust katki, mõni fail kustutatakse kogemata või leht satub rünnaku alla, võib korralik varukoopia säästa tunde või isegi päevi tööd.
Oluline on aga mõista, et ainult teadmisest „mul vist tehakse kuskil varukoopiaid“ ei piisa. Kord kuus tasub kontrollida, kas varukoopiad päriselt tekivad, millal viimane varukoopia tehti ja kuhu see salvestatakse. Kui kasutad veebimajutuse automaatseid varukoopiaid, vaata vähemalt aeg-ajalt üle, kui pika perioodi varukoopiaid säilitatakse.
Mina soovitaksin hoida vähemalt ühte varukoopia lahendust, millele saad kiiresti ligi. Veel parem on, kui varukoopia ei asu ainult samas serveris, kus veebileht ise. Kui serveriga juhtub suurem probleem, on eraldi asukohas olev koopia palju turvalisem.
3. Kontrolli, kas kontaktivorm töötab
See punkt jääb üllatavalt sageli tähelepanuta. Kontaktivorm võib veebilehel visuaalselt täiesti korras välja näha, kuid kiri ei pruugi sinuni jõuda. Probleem võib olla WordPressis, meiliseadetes, serveris või rämpspostifiltris.
Seetõttu teeksin kord kuus ühe testpäringu ise. Täida vorm nagu tavaline klient, saada see ära ja kontrolli, kas kiri jõudis õigesse postkasti. Kui vorm saadab kasutajale automaatse kinnituskirja, tasub ka see üle vaadata.
Teenust pakkuva ettevõtte puhul võib mittetöötav kontaktivorm olla väga otsene rahaline kahju. Kui kolm inimest saadavad sulle nädala jooksul päringu ja ükski kiri ei jõua kohale, ei pruugi sa kunagi teada saada, et need kliendid üldse olemas olid. Just sellepärast on vormi testimine minu arvates üks kõige olulisemaid igakuiseid kontrolle.
4. Vaata üle, kas lehel on katkiseid linke
Aja jooksul muutuvad veebiaadressid, blogipostitusi kustutatakse, teenuselehti nimetatakse ümber ja välised veebilehed kaovad. Selle tulemusena võivad sinu kodulehele tekkida katkised lingid, mis viivad 404 veale või aadressile, mida enam ei eksisteeri.
Üks katkine link ei tähenda, et kogu koduleht oleks halb, kuid neid ei tasu koguneda lasta. Kasutaja jaoks on üsna ebameeldiv vajutada lingile ja jõuda veateatele. Lisaks võib suur hulk katkiseid sisemisi linke muuta veebilehe struktuuri ka otsingumootorile segasemaks.
Kui oled mõne enda lehe aadressi muutnud, kontrolli ka seda, kas vana aadress suunab uuele lehele. Sellistel juhtudel kasutatakse tavaliselt 301 ümbersuunamist. See aitab nii kasutajal kui ka Google’il õigesse kohta jõuda.
5. Kontrolli kodulehe kiirust
Veebilehe kiirus võib aja jooksul halveneda, isegi kui sa ise kujunduses midagi suurt ei muuda. Põhjuseks võivad olla uued pluginad, liiga suured pildid, serveri koormus või mõni funktsioon, mis hakkab järjest rohkem ressursse kasutama.
Seetõttu tasub kord kuus või vähemalt iga paari kuu tagant lehe kiirust testida. Selleks saad kasutada näiteks Google PageSpeed Insightsi. Vaata eraldi nii mobiili- kui ka lauaarvuti tulemust, sest sageli on probleemid just telefonivaates märgatavamad.
Ma ei soovita aga jääda kinni ainult ühe numbrisse. Kui PageSpeed annab tulemuseks 86, ei tähenda see automaatselt, et koduleht on halb. Palju olulisem on see, kas leht avaneb kasutaja jaoks kiiresti, nupud reageerivad ja sisu ei hüppa laadimise ajal ebameeldivalt paigast.
6. Vaata üle turvalisus
WordPress on väga populaarne ning just seetõttu on see ka pidevalt automaatsete rünnakute sihtmärk. See ei tähenda, et WordPress oleks halb või ebaturvaline platvorm. Enamasti tekivad probleemid hoopis siis, kui pluginad on aastaid uuendamata, kasutatakse nõrku paroole või administraatorikontodel puudub täiendav kaitse.
Kord kuus tasub kontrollida, kas WordPressis on tekkinud tundmatuid kasutajakontosid, kas turvaplugin annab hoiatusi ja kas kõik administraatorid on endiselt vajalikud. Kui mõni vana kasutajakonto enam kasutust ei leia, on mõistlik see eemaldada või vähemalt tema õigusi piirata.
Väga soovitan kasutada ka 2FA-d (Two-Factor Authentication – kaheastmeline autentimine). See tähendab, et ainult paroolist ei piisa ning sisselogimisel tuleb kinnitada ka teine turvakood. See teeb konto ülevõtmise palju raskemaks isegi juhul, kui parool peaks kuskilt lekkima.
7. Eemalda kasutamata pluginad ja teemad
WordPressi veebilehele koguneb aja jooksul üsna lihtsalt pluginaid. Mõnda proovitakse korraks, mõni asendatakse teisega ja mõni jääb lihtsalt välja lülitatuna alles. Sama võib juhtuda teemadega.
Ma ei jätaks veebilehele kümneid kasutamata pluginaid lihtsalt igaks juhuks. Iga üleliigne komponent tähendab midagi, mida tuleb uuendada ja millel võib tulevikus tekkida turvaprobleem. Kui tead kindlalt, et sa pluginat enam ei kasuta, on targem see eemaldada.
Sama kehtib teemade kohta. Ühte varuteemat võib WordPressis hoida, kuid vana ja ammu kasutamata teemapakki pole mõtet aastaid kaasas vedada. Mida lihtsam ja puhtam on süsteem, seda lihtsam on seda ka hooldada.
8. Kontrolli mobiilivaadet
Koduleht võib arvutis välja näha väga hea, kuid telefonis täiesti teistsugune. Mõni WordPressi või Elementori uuendus võib mõjutada kujundust, pikk pealkiri võib hakata valesti murduma või uus pilt võib telefonis võtta pool ekraani.
Seetõttu avaksin kord kuus kodulehe ka päris telefonis. Vaata avalehte, menüüd, kontaktivormi, teenuselehti ja muid olulisi osi. Kontrolli, kas tekst on loetav, nupud on piisavalt suured ja ükski element ei lähe ekraanist välja.
Minu arvates on päris telefoni kasutamine siin oluline. Brauseri arendajatööriistade mobiilivaade on väga kasulik, kuid päris seadmes märkad sageli asju, mis arvutis simulatsiooni kasutades silma ei jää.
9. Vaata Google Search Console’i
Kodulehe hooldus ei tähenda ainult WordPressi enda kontrollimist. Kord kuus tasub avada ka Google Search Console ja vaadata, kas Google on leidnud uusi indekseerimisega seotud probleeme.
Seal võid näiteks märgata, et mõni oluline leht ei ole enam indekseeritud, Google proovib jätkuvalt külastada vanu aadresse või on tekkinud uusi 404 vigu. Kõik Search Console’i teated ei tähenda automaatselt probleemi, kuid neid tasub vähemalt üle vaadata.
Eriti oluline on see pärast suuremaid muudatusi. Kui muudad lehtede aadresse, kustutad vana sisu või teed veebilehele suurema uuenduse, võib Search Console anda sulle üsna kiiresti vihjeid, kui midagi jäi tähelepanuta.
10. Vaata Google Analyticsist, mis lehel toimub
Kui sul on Google Analytics seadistatud, tasub kord kuus ka sinna pilk peale visata. Sa ei pea analüüsima kümneid keerulisi raporteid. Alustuseks piisab täiesti sellest, kui vaatad, kui palju inimesi kodulehele jõudis, millised lehed olid kõige populaarsemad ja kust liiklus tuli.
Selline kontroll võib anda üsna praktilisi ideid. Kui näiteks üks blogipostitus saab järjest rohkem külastusi, tasub kontrollida, kas sealt on hea link sinu teenuselehele. Kui mõne olulise teenuselehe külastatavus langeb, võib olla mõistlik vaadata üle selle sisu või sisemised lingid.
Minu arvates muutub Analytics kasulikuks alles siis, kui selle info põhjal midagi otsustad. Ainult külastajate numbri vaatamine ei anna veel palju juurde.
11. Kontrolli olulist sisu ja kontaktandmeid
Kodulehe tehniline pool võib olla täiesti korras, kuid info võib ikkagi vananeda. Telefoninumber, e-posti aadress, hinnad, lahtiolekuajad, teenuste kirjeldused või meeskonnaliikmete info võivad aja jooksul muutuda.
Kord kuus ei pea kogu kodulehte sõna-sõnalt läbi lugema, kuid tähtsamad lehed tasub aeg-ajalt üle vaadata. Eriti oluline on kontrollida kontaktilehte, hinnakirja ja teenuste lehti. Kui mõni hind või teenus ei ole enam kehtiv, tuleks see võimalikult kiiresti parandada.
See mõjutab ka usaldusväärsust. Kui inimene leiab veebilehelt ühe hinna ja saab hiljem teada, et tegelik hind on hoopis teine, ei jäta see ettevõttest head muljet.
12. Vaata üle, kas SSL-sertifikaat ja domeen on korras
SSL-sertifikaat on see, mis võimaldab sinu veebilehel kasutada turvalist https:// ühendust. Enamasti uuendab veebimajutus sertifikaati automaatselt, kuid aeg-ajalt tasub siiski kontrollida, kas brauser kuvab lehe turvalisena ja kas sertifikaadi kohta ei ole tekkinud hoiatusi.
Samuti tasub teada, millal sinu domeen aegub. Kui domeeni automaatne pikendamine ei tööta või arve jääb maksmata, võib kogu koduleht ühel hetkel lihtsalt internetist kaduda. See ei ole WordPressi enda probleem, kuid kuulub väga selgelt kodulehe hoolduse juurde.
Mina kontrolliksin vähemalt paar korda aastas, et domeeni kontaktandmed, makseviis ja automaatse pikendamise seaded oleksid õiged. See on väike asi, mille unustamisel võivad tagajärjed olla väga suured.
Kas kõike peab päriselt iga kuu tegema?
Ei pea kõiki tegevusi tegema täpselt iga 30 päeva tagant. Mõni asi vajab sagedasemat tähelepanu ja mõni harvemat. Näiteks varukoopiaid võiks teha palju sagedamini kui kord kuus, samas domeeni aegumiskuupäeva pole vaja iga kuu kontrollida.
Kõige praktilisem on teha endale väike hooldusrutiin. Mina jagaksin tegevused nii, et kord kuus teen põhilise tehnilise kontrolli ja iga paari kuu järel vaatan põhjalikumalt üle sisu, kiiruse ning Search Console’i ja Analyticsi trendid.
Kui tahad lihtsat igakuist kontrollnimekirja, võiks see olla selline:
- tee või kontrolli varukoopiat
- uuenda WordPressi, teemat ja pluginaid
- testi kontaktivormi
- kontrolli tähtsamaid lehti ja mobiilivaadet
- vaata turvahoiatusi
- kontrolli Search Console’i
- vaata Analyticsi põhinäitajaid
- testi, kas koduleht töötab ja avaneb normaalselt
Siin on loend minu arvates õigustatud, sest seda saab päriselt kasutada hooldusnimekirjana.
Kas WordPressi hooldust saab automatiseerida?
Osaliselt küll. Varukoopiaid saab teha automaatselt, WordPressil ja pluginatel saab lubada automaatseid uuendusi ning turvaplugin võib teha regulaarseid skaneerimisi. See vähendab käsitsi tehtava töö hulka päris palju.
Samas ei automatiseeriks ma kõike pimesi. Automaatne uuendus võib tehniliselt edukalt lõpule jõuda, kuid see ei tähenda, et kontaktivorm, kujundus või mõni muu funktsioon pärast seda kindlasti õigesti töötab. Inimese kontroll on seetõttu endiselt vajalik.
Minu arvates on parim kombinatsioon see, kui rutiinsed tegevused toimuvad automaatselt, kuid keegi vaatab veebilehe regulaarselt ka päriselt üle. Automatiseerimine vähendab tööd, mitte vastutust.
Kas kodulehe hooldust teha ise või tellida teenusena?
See sõltub sellest, kui palju sul on aega ja kui mugavalt sa WordPressis ennast tunned. Lihtsa väikese kodulehe puhul saab suure osa hooldusest täiesti ise ära teha, kui tead, mida kontrollida ja oskad vajadusel varukoopiast taastada.
Kui koduleht on aga ettevõtte jaoks väga oluline, sellel on e-pood, broneerimissüsteem või palju erinevaid integratsioone, võib hooldusteenus olla turvalisem valik. Siis on keegi, kes jälgib uuendusi, varukoopiaid, turvalisust ja tehnilisi probleeme järjepidevalt.
Ma leian, et hooldusteenuse suurim väärtus ei ole ainult see, et keegi „vajutab uuendamise nupule“. Väärtus on pigem selles, et keegi vastutab selle eest, et veebileht ka pärast uuendusi päriselt töötaks.
Kokkuvõte
WordPressi koduleht ei vaja iga päev tundide kaupa tähelepanu, kuid täiesti hoolduseta ei tasu seda samuti jätta. Regulaarne kontroll aitab probleeme avastada enne, kui need muutuvad suureks, ning hoiab veebilehe turvalise, kiire ja kasutaja jaoks töökorras.
Kõige olulisemad tegevused on varukoopiate kontrollimine, WordPressi ja pluginate uuendamine, kontaktivormi testimine, turvalisuse jälgimine ning tähtsamate lehtede ja mobiilivaate kontroll. Lisaks tasub regulaarselt vaadata Google Search Console’i ja Analyticsit, sest kodulehe hooldus ei tähenda ainult seda, et leht tehniliselt avaneb – oluline on ka see, kas Google leiab selle üles ja kas inimesed seda päriselt kasutavad.
Minu meelest on hea kodulehe hoolduse põhimõte väga lihtne: parem teha kord kuus väike kontroll kui kord aastas suur päästeoperatsioon. Kui hooldusest saab rutiin, võtab see palju vähem aega ja annab märksa suurema kindlustunde.