Esmalt veendu, et kõik päriselt töötab

Kodulehe avaldamise järel tasub see veel kord üle vaadata nii, nagu oleksid tavaline külastaja. Ava lehed arvutis ja telefonis, klõpsa menüülinkidel ja nuppudel ning proovi kontaktivormi. Vaata ka, kas telefoninumber ja e-posti aadress on õiged ning vajalikud lingid viivad sinna, kuhu lubatud.

Kontaktivormi puhul ei piisa sellest, et vorm näeb korras välja. Saada ise proovipäring ja kontrolli, kas kiri jõuab õigesse postkasti. Kui vorm suunab pärast saatmist tänulehele, kontrolli ka seda. Nii võid avastada väikese vea enne, kui päris klient selle otsa satub.

Mobiilivaatele tasub pöörata eraldi tähelepanu. Arvutiekraanil hästi toimiv leht võib telefonis käituda teisiti: tekst võib olla liiga suur, nupp ebamugavas kohas või mõni element ekraanist välja ulatuda. Seetõttu on mõistlik kodulehte päris telefonis kasutada, mitte piirduda ainult veebiehitaja mobiilivaate eelvaatega.

Google peab uuest kodulehest teada saama

See, et koduleht on internetis avalik, ei tähenda veel automaatselt, et see kohe Google’i otsingutulemustes nähtavale ilmub. Google peab lehe kõigepealt leidma, selle sisu läbi vaatama ja otsustama, milliste otsingute puhul võiks seda kasutajale näidata.

Siin tuleb appi Google Search Console. See on Google’i tasuta tööriist, mille abil saab kontrollida, kas Google leiab sinu kodulehe lehti ja kas nende indekseerimisel esineb probleeme. Indekseerimine tähendab lihtsustatult seda, et Google lisab lehe oma otsingusüsteemi andmebaasi, et seda oleks võimalik otsingutulemustes näidata.

WordPressi puhul kasutatakse tavaliselt ka XML-saidikaarti. See on Google’ile mõeldud fail, kus on kirjas kodulehe olulised aadressid. SEO-plugina, näiteks Yoasti abil, saab saidikaardi WordPressis automaatselt luua. Search Console’is tasub kontrollida, et Google selle üles leiaks.

Uue kodulehe puhul ei maksa ehmuda, kui see järgmisel hommikul veel soovitud otsingusõnaga Google’i esimesel lehel ei ole. Otsingumootoris nähtavuse kujunemine võtab aega ning sõltub muu hulgas lehe sisust, konkurentsist ja sellest, kui hästi Google saab aru, mida ettevõte pakub.

Analytics aitab näha, mida külastajad kodulehel teevad

Pärast avaldamist on kasulik teada, kas keegi kodulehele üldse jõuab ja milliseid lehti vaadatakse. Selleks saab kasutada Google Analytics 4 ehk GA4, mis kogub infot veebilehe kasutamise kohta.

Analyticsist saab näiteks vaadata, milliseid lehti külastatakse, kust inimesed veebilehele jõuavad ja milliseid tegevusi nad seal teevad. Alguses ei ole mõtet kümnetesse mõõdikutesse ära eksida. Väikese ettevõtte puhul annavad juba mõned lihtsad näitajad päris hea pildi sellest, kas kodulehte kasutatakse ja milline sisu külastajatele huvi pakub.

Veel kasulikumaks muutub Analytics siis, kui mõõdad ettevõtte jaoks olulisi tegevusi. Näiteks võib kontaktivormi edukas saatmine olla eraldi sündmus. Nii ei näe sa ainult seda, et kontaktilehte külastati, vaid saad teada, kas külastus viis ka päringu saatmiseni.

Analytics ja Search Console näitavad seejuures erinevaid asju. Search Console aitab mõista, kuidas sinu leht Google’i otsingus esineb, Analytics aga seda, mis toimub pärast seda, kui inimene on veebilehele jõudnud. Neid koos kasutades tekib kodulehe toimimisest palju parem ülevaade.

Valmis tekst ei tähenda igavesti muutumatut teksti

Ettevõte muutub ja koos sellega peaks muutuma ka koduleht. Hind võib muutuda, lisanduda võib uus teenus, töötaja või kontaktandmed ning mõni vana pakkumine võib sootuks kaduda. Kui veebilehel jääb vana info aastateks alles, võib see kliendis segadust tekitada.

Näiteks kui iluteenuse pakkuja muudab teenuste hindu, peaks hinnakiri muutuma ka veebis. Kui ehitusettevõte lõpetab ühe teenuse pakkumise, ei ole mõtet seda kodulehel edasi reklaamida. Sama kehtib kontaktandmete, lahtiolekuaegade ja muu praktilise info kohta.

WordPressi üks eeliseid ongi see, et olemasoleva kodulehe sisu saab hiljem muuta ilma kogu veebilehte uuesti ehitamata. Väiksemad tekstimuudatused, uued pildid või blogipostitused saab lisada olemasolevale lehele vastavalt vajadusele.

Ka WordPress ise vajab hooldust

Sisu uuendamine on ainult üks osa kodulehe eest hoolitsemisest. WordPressi kodulehel töötavad koos WordPress ise, kasutatav teema ja pluginad ehk lisad, mis annavad veebilehele täiendavaid funktsioone. Neile ilmuvad regulaarselt uuendused.

Uuendused võivad parandada turvalisust, kõrvaldada vigu või lisada uusi võimalusi. Seetõttu ei ole hea mõte jätta WordPressi kuudeks või aastateks täiesti tähelepanuta. Samas ei soovita ma ka lihtsalt kõiki uuendusi pimesi järjest käivitada. Enne suuremaid muudatusi peaks olemas olema värske varukoopia, et probleemi korral saaks töötava versiooni taastada.

Regulaarse hoolduse juurde kuulub ka kontroll, kas veebileht endiselt töötab. Kontaktivorm, menüü, olulisemad nupud ja muud funktsioonid tasub aeg-ajalt ise läbi proovida. Nii võib vea avastada enne, kui sellest annab teada klient.

Varukoopia on vajalik just siis, kui midagi läheb valesti

Kui koduleht töötab korralikult, tundub varukoopia sageli asi, millele pole vaja mõelda. Selle väärtus muutub väga kiiresti siis, kui uuendus tekitab vea, midagi kustutatakse kogemata või veebilehega tekib mõni muu probleem.

Varukoopia on sisuliselt kodulehe turvakoopia, millest saab vajadusel varasema töötava versiooni taastada. Oluline on kontrollida, kas veebimajutaja teeb automaatseid varukoopiaid, kui kaua neid säilitatakse ja kuidas taastamine käib.

Siin on üks hea küsimus, mida endalt küsida: kui minu kodulehega täna midagi juhtuks, kas ma teaksin, kust saan eilse töötava versiooni tagasi? Kui vastus on „ei tea“, tasub see pärast kodulehe valmimist kindlasti välja selgitada.

Kodulehte tasub vaadata ka külastaja pilguga

Pärast mõnekuulist kasutamist võib selguda, et esialgne lahendus vajab kohendamist. Võib-olla otsivad kliendid pidevalt infot, mida veebilehel pole. Võib-olla jõutakse teenuse lehele, kuid kontaktini ei liiguta. Või selgub Analyticsist, et mõnda olulist lehte peaaegu ei külastatagi.

Selline info ei tähenda tingimata, et koduleht on halvasti tehtud. Pigem annab päris kasutus võimaluse seda paremaks muuta. Veebileht ei pea olema kivisse raiutud lahendus, mida pärast avaldamist enam kunagi puutuda ei tohi.

Mina vaataksin kodulehe aeg-ajalt üle küsimusega: kas siin olev info aitab praegusel kliendil teha seda, mida ma temalt ootan? Kui eesmärk on saada päringuid, peab kontakti võtmine olema lihtne. Kui müüd teenust, peab külastaja kiiresti aru saama, mida pakud ja kuidas edasi tegutseda.

Kui tihti peaks kodulehte kontrollima?

Iga päev ei ole vaja WordPressi halduspaneeli avada ega Analyticsi numbreid jälgida. Väikese ettevõtte kodulehe puhul on olulisem regulaarne kontroll kui pidev muretsemine iga üksiku numbri pärast.

Hea lihtne kontrollnimekiri on näiteks järgmine:

• kas WordPress, teema ja pluginad vajavad uuendamist;
• kas varukoopiad töötavad;
• kas kontaktivorm saadab kirju;
• kas teenused, hinnad ja kontaktandmed on õiged;
• kas veebileht töötab hästi ka telefonis;
• kas Search Console näitab olulisi probleeme;
• kas Analytics kogub andmeid ja olulised tegevused on mõõdetavad.

Tehnilisi asju võib kontrollida näiteks kord kuus, sisu aga alati siis, kui ettevõttes midagi muutub. Nii ei muutu kodulehe hooldamine suureks eraldi projektiks, vaid sellest saab tavaline osa ettevõtte veebis kohalolekust. Põhjalikuma igakuise nimekirja leiad postitusest WordPressi kodulehe hooldus.

Kodulehe avaldamine on algus, mitte lõpp

Valmis koduleht ei vaja iga päev ümbertegemist, kuid päris unarusse ei tasu seda samuti jätta. Pärast avaldamist tuleb veenduda, et kõik töötab, aidata Google’il leht üles leida, jälgida külastusi ning hoida WordPress, varukoopiad ja veebilehe sisu korras.

Kõige lihtsam on mõelda kodulehest kui ettevõtte töötavast töövahendist. Kui ettevõte muutub, saab muutuda ka veebileht. Kui tekib probleem, saab selle parandada. Ja kui kogutud andmed näitavad, et mõni lahendus ei tööta ootuspäraselt, saab seda täiustada.

Seega ei pea pärast kodulehe valmimist hakkama iga päev Analyticsit vaatama või pidevalt midagi ümber tegema. Palju olulisem on teada, mida kontrollida, millal seda teha ja milliste märkide puhul tasub midagi muuta.

Postitus Mis juhtub pärast kodulehe valmimist? ilmus esimesena saidil Veebinurk.

Miks võivad kodulehtede hinnad nii palju erineda?

Kodulehe tegemist võib võrrelda veidi kodu sisustamisega. Ühele piisab lihtsast ja praktilisest lahendusest, teine soovib eritellimusmööblit, nutikaid lahendusi ja erilisi detaile. Mõlemad saavad lõpuks toimiva kodu, kuid töömaht ja hind on erinevad.

Sama kehtib kodulehe puhul. Väikeettevõte võib vajada ainult avalehte, teenuste tutvustust, hinnakirja ja kontaktivormi. Teine ettevõte soovib lisaks blogi, broneerimissüsteemi, mitut keelt, e-poodi või muid erilahendusi. Mida rohkem on lehel erinevaid funktsioone ja sisu, seda rohkem kulub aega selle loomisele, seadistamisele ja testimisele.

Lehtede arv mõjutab töömahtu

Üks esimesi hinna mõjutajaid on kodulehe suurus. Onepager ehk ühe lehega koduleht koosneb ühest pikemast lehest. Teenused, ettevõtte tutvustus ja kontaktandmed paiknevad seal erinevates plokkides. Sellise veebilehe tegemine on üldjuhul lihtsam kui kümnest või kahekümnest eraldi lehest koosneva veebilehe loomine.

Rohkem lehti tähendab rohkem kujundamist, sisu sisestamist, mobiilivaate kontrollimist ja omavaheliste linkide seadistamist. Samas ei tasu lehti lisada ainult selleks, et veebileht tunduks suurem. Olulisem on, et külastaja leiaks vajaliku info kiiresti ja loogiliselt.

Kujundus võib olla lihtne või väga detailne

Ka kujundus mõjutab kodulehe hinda. Valmis kujunduslahendusele toetuv veeb valmib tavaliselt kiiremini. Täiesti individuaalse ülesehitusega kodulehel tuleb aga rohkem elemente eraldi läbi mõelda ja kujundada. See tähendab ka suuremat töömahtu.

Lihtsam lahendus ei tähenda halvemat kodulehte. Väikese ettevõtte puhul on sageli olulisem selge ülesehitus, hästi loetav tekst ja mugav kasutamine nii arvutis kui telefonis. Külastaja jaoks pole erilist kasu keerukatest efektidest, kui ta ei leia üles ettevõtte teenuseid, hindu või kontaktandmeid.

Funktsioonid võivad hinda märgatavalt muuta

Tavaline ettevõtte koduleht võib vajada ainult kontaktivormi ja mõnda lihtsamat lisafunktsiooni. E-poe puhul lisanduvad aga tooted, ostukorv, makselahendused, tarneviisid ja tellimustega seotud seadistused. Broneerimissüsteem, mitmekeelsus või muud erilahendused suurendavad samuti töömahtu.

Seepärast ei tasu kahte kodulehe pakkumist võrrelda ainult lõpphinna järgi. 500-eurone ja 1000-eurone pakkumine ei pruugi sisaldada samu töid. Enne otsustamist tasub alati vaadata, mis täpselt hinna sees on.

Kes kirjutab tekstid ja valib pildid?

Koduleht vajab lisaks tehnilisele lahendusele ka sisu. Kui ettevõtjal on tekstid, logo ja sobivad pildid juba olemas, saab kodulehe tegija keskenduda nende veebilehele paigutamisele ja kujundamisele. See võib vähendada töömahtu ja muuta kogu protsessi kiiremaks.

Kui kogu sisu tuleb alles loomise käigus välja mõelda, suureneb ka töömaht. Teenuste kirjelduste kirjutamine, sobivate piltide otsimine ja tekstide ümbertöötamine võivad võtta üllatavalt palju aega. Seetõttu tasub juba enne kodulehe tellimist mõelda, millised materjalid on olemas ja milliste puhul vajad abi.

SEO ei tähenda ainult märksõnade lisamist

Kodulehe loomise juurde võib kuuluda ka esmane SEO ehk otsingumootoritele optimeerimine. Lihtsamalt öeldes tähendab see tegevusi, mis aitavad Google’il mõista, millest sinu leht räägib. See aitab Google’il otsustada, milliste otsingute puhul võiks sinu lehte inimestele näidata.

Esmase SEO hulka võivad kuuluda näiteks lehtede pealkirjade ja kirjelduste seadistamine, loogiline pealkirjastruktuur ning piltide korrastamine. Samuti võib sinna kuuluda Google Search Console’i ühendamine. SEO ei taga automaatselt Google’i esimest kohta, kuid korralikult üles ehitatud veeb annab edasiseks nähtavuse kasvatamiseks parema aluse.

Domeen ja veebimajutus on samuti kulud

Kodulehe hinna juures unustatakse vahel kulud, mis ei lähe otseselt kodulehe tegijale. Domeen on sinu veebiaadress, näiteks minufirma.ee. Veebimajutus on teenus, mille serveris sinu kodulehe failid asuvad. Tänu veebimajutusele on veebileht internetis kättesaadav.

Need on tavaliselt korduvad kulud. Domeeni eest makstakse enamasti aastatasu ning veebimajutuse eest sõltuvalt teenusepakkujast kuu- või aastatasu. Seetõttu tasub pakkumist küsides uurida, kas need kulud sisalduvad hinnas või tuleb nende eest eraldi maksta.

Koduleht vajab tähelepanu ka pärast valmimist

Kodulehe avaldamisega töö päriselt ei lõpe. WordPressi, teemasid ja pluginaid ehk lisaprogramme tuleb regulaarselt uuendada. Samuti on mõistlik teha varukoopiaid. Aeg-ajalt tasub kontrollida ka seda, kas vormid, lingid ja muud olulised funktsioonid töötavad.

Hoolduse võib teha ise või tellida teenusena. Kui valid hooldusteenuse, tekib kodulehele igakuine lisakulu. Samal ajal ei pea sa ise tehniliste uuenduste ja regulaarsete kontrollidega tegelema.

Kui palju siis koduleht lõpuks maksab?

Kõige lihtsam koduleht ei pea maksma tuhandeid eurosid. Samas ei ole mõistlik valida lahendust ainult selle järgi, kes pakub kõige väiksemat numbrit. Olulisem on aru saada, mida selle hinna eest saad ja kas lahendus vastab sinu ettevõtte vajadustele.

Veebinurgas algab ühe lehega Onepageri hind 290 eurost ning Standard kodulehe hind 590 eurost. Kui vajad kodulehte koos e-poega, algab lahendus 1190 eurost. Täpne töömaht sõltub siiski sellest, mida sinu veebileht peab sisaldama ja tegema.

Kui plaanid kodulehe tellimist, pane esmalt kirja vajalikud lehed, funktsioonid ja olemasolevad materjalid. Mida selgemalt tead, mida vajad, seda lihtsam on hinnapakkumisi võrrelda. Nii on ka väiksem võimalus, et töö käigus tekivad ootamatud lisakulud.

Kui soovid teada, milline lahendus võiks sinu ettevõttele sobida, vaata Veebinurga kodulehepakette ja hindu. Sealt saad võrrelda erinevaid võimalusi ning vaadata, mida iga pakett sisaldab.

Postitus Kui palju maksab koduleht? Millest kodulehe hind sõltub? ilmus esimesena saidil Veebinurk.

Miks on endast kirjutamine nii keeruline?

Oma ettevõtte teenustest on sageli lihtsam rääkida kui iseendast. Tead täpselt, mida pakud ja kuidas klienti aidata, kuid küsimus „Räägi natuke endast“ võib panna pikalt mõtlema. Mida üldse kirjutada? Kas rääkida oma haridusest, töökogemusest või hoopis sellest, kuidas ettevõtlusega alustasid?

Eriti keeruline võib see olla siis, kui oled alles alustav ettevõtja ja sul pole veel pikka saavutuste nimekirja. Võib tunduda, et teiste ettevõtete tutvustused kõlavad palju muljetavaldavamalt ning sinu enda lugu pole piisavalt huvitav. Tegelikult ei pea „Meist“ leht olema pikk elulugu ega saavutuste loetelu. Selle eesmärk on aidata külastajal mõista, kes sa oled, millega tegeled ja mida sinuga koostöö tegemisel oodata.

„Meist“ leht ei pea rääkima ainult sinust

Kuigi lehe nimi viitab ettevõtja või meeskonna tutvustamisele, on sellel oluline roll ka kliendi jaoks. Külastaja soovib teada, kellega ta hakkab koostööd tegema, milline on sinu tööviis ja kas sinu teenus sobib tema vajadustega. Seetõttu võiks tutvustus ühendada sinu loo ja kliendile olulise teabe.

Näiteks ei pea raamatupidaja kirjutama pikka ülevaadet kõigist oma varasematest töökohtadest. Palju kasulikum võib olla selgitada, milliste ettevõtetega ta töötab ja kuidas aitab neil igapäevast raamatupidamist korraldada. Kui ettevõtja väärtustab personaalset suhtlust, võiks ta kirjeldada, kuidas see koostöös väljendub.

Hea tutvustus ei pea veenma lugejat, et oled kõigist teistest parem. Piisab sellest, kui annad talle selge ja usaldusväärse ettekujutuse oma ettevõttest.

Millest võiks oma tutvustuses kirjutada?

Kui tühja lehe ees istudes ei tule ühtegi mõtet, alusta sellest, kuidas ja miks oma tegevusega alustasid. Sa ei pea jutustama kogu oma elulugu ega minema tagasi lapsepõlve. Piisab mõnest lausest, mis aitavad lugejal mõista, mis sind selle töö juurde tõi ja miks oled otsustanud just seda teenust pakkuda.

Seejärel mõtle, milline teave aitaks kliendil sinuga koostöö tegemist ette kujutada. Näiteks võib olla oluline, kas töötad üksi või meeskonnaga, millistele klientidele keskendud ja kuidas tavaliselt oma tööd korraldad. Kui oled alustav ettevõtja, võid rääkida ka oma varasemast töökogemusest või õpingutest, mis aitavad sul praegust tööd teha. Ära püüa jätta endast kogenumat muljet, kui tegelikult oled.

Näide alustava kodulehe looja tutvustusest

„Tere, mina olen Kersti ja loon WordPressiga kodulehti väikeettevõtjatele. Olen varasemalt töötanud klienditeeninduse ning müügi- ja tootmisüksuse tugivaldkonnas. Nüüd õpin ja arendan oma oskusi kodulehtede loomisel, et aidata ettevõtjatel oma teenuseid veebis selgelt tutvustada. Minu jaoks on oluline, et klient saaks aru, kuidas tema koduleht töötab ja kuidas seda hiljem kasutada.“

Selline tutvustus ei sisalda suuri lubadusi ega ürita jätta muljet aastakümnete pikkusest kogemusest kodulehtede loomisel. Ometi saab külastaja teada, kes teenust pakub, milline on tema taust ja mida ta oma töös oluliseks peab. Just selline teave võib aidata inimesel otsustada, kas ta soovib sinuga ühendust võtta.

Kas peaksid lisama endast foto?

Foto võib muuta ettevõtte tutvustuse isiklikumaks, eriti siis, kui pakud teenust üksinda. Näiteks soovib klient enne konsultatsiooni või kodulehe tellimist sageli teada, kellega ta suhtlema hakkab. Sõbralik ja selge foto aitab anda ettevõttele näo, kuid see ei pea tingimata olema fotograafi tehtud ametlik portree.

Kui sa ei soovi endast fotot avaldada, ei ole see kohustuslik. Võid kasutada hoopis pilti oma töökeskkonnast, tööprotsessist või ettevõtte tegemistest. Oluline on, et foto sobiks tutvustusega ega jätaks külastajale eksitavat muljet. Kui kasutad näiteks pildipanga fotot meeskonnast, ei tohiks see näida sinu ettevõtte tegeliku töötajaskonnana.

Mida tasub „Meist“ lehel vältida?

Üks levinud probleem on liiga üldine tekst, mis võiks sobida peaaegu igale ettevõttele. Väljendid nagu „pakume kvaliteetseid lahendusi“ või „meie eesmärk on klientide rahulolu“ kõlavad küll kenasti, kuid ei selgita, mida ettevõte tegelikult teeb. Proovi selliste lausete asemel kirjeldada konkreetset tegevust või tööpõhimõtet.

Näiteks võib iluteenuse pakkuja kirjutada, et jätab iga kliendi jaoks piisavalt aega, et enne protseduuri tema soovid läbi arutada. See ütleb lugejale rohkem kui lihtsalt lubadus personaalsest teenindusest. Samuti tasub vältida liiga pikka ametikohtade ja koolituste loetelu, kui see ei aita kliendil sinu teenust paremini mõista.

Kui kasutad teksti koostamisel tehisaru, kontrolli kindlasti, et tulemus ei sisaldaks väljamõeldud kogemusi ega saavutusi. Lase tehisarul vajadusel oma mõtteid korrastada, kuid ära anna talle ülesannet sinu eest elulugu välja mõelda.

Alusta lihtsast ja kirjuta nii, nagu räägiksid kliendiga

„Meist“ leht ei pea olema täiuslik ega sisaldama kõiki sinu elu olulisi sündmusi. Alustuseks piisab sellest, kui tutvustad ennast, selgitad oma tegevust ja kirjeldad, kuidas saad klienti aidata. Hiljem saad teksti täiendada, kui sinu ettevõte kasvab, kogemusi lisandub või teenused muutuvad.

Kui kirjutamine tundub keeruline, kujuta ette, et uus klient küsib sinult esimesel kohtumisel: „Millega sa tegeled ja kuidas sa saaksid mind aidata?“ Pane oma vastus kirja ning kasuta seda tutvustuse alusena. Sa ei pea ennast kiitma ega püüdma kõlada kellegi teisena. Kõige olulisem on, et külastaja saaks sinu ettevõttest õige ettekujutuse ja tunneks end sinuga ühendust võttes kindlalt.

Kui soovid näha, kuidas oleme sellise tutvustuse üles ehitanud, vaata meie Minust lehte.

Kas vajad abi oma ettevõtte kodulehe loomisel või olemasoleva tutvustuse korrastamisel? Võta ühendust ja vaatame koos, kuidas sinu ettevõtte lugu veebilehel selgelt ja loomulikult esile tuua.

Postitus Mida kirjutada kodulehe „Meist“ lehele, kui sa ei taha endast rääkida? ilmus esimesena saidil Veebinurk.

Google’ist leitud pilt ei ole automaatselt tasuta

Kujuta ette, et oled alustav iluteenuse pakkuja ja soovid oma kodulehele ilusat fotot hooldusprotseduurist. Sisestad Google’i pildiotsingusse sobiva märksõna, leiad kena foto ja salvestad selle arvutisse. Pilt sobib sinu veebilehe kujundusega suurepäraselt ning tundub, et nüüd võib selle lihtsalt kodulehele lisada.

Tegelikult ei tähenda Google’is nähtav pilt seda, et seda oleks lubatud vabalt kasutada. Google on otsingumootor, mis aitab leida eri veebilehtedel avaldatud pilte, kuid ei anna sulle nende kasutamiseks automaatselt luba. Foto võib kuuluda fotograafile, ettevõttele või mõnele teisele õiguste omajale. Ka siis, kui pildi juures puudub autori nimi või autoriõiguse märge, ei tähenda see, et pilt oleks kõigile kasutamiseks vaba.

Mis on autoriõigus ja miks see sind puudutab?

Autoriõigus kaitseb inimese loodud teoseid, sealhulgas fotosid. Kui soovid kellegi teise tehtud pilti oma ettevõtte kodulehel avaldada, vajad üldjuhul selleks sobivat kasutusluba või muud seaduslikku alust. Kasutusluba ehk litsents määrab, millistel tingimustel tohid pilti kasutada.

Näiteks ei saa ehitusettevõte konkurendi kodulehelt leitud fotot automaatselt enda tehtud tööde galeriisse lisada. Ka fotograafi nime märkimine ei asenda kasutusluba, kui pildi avaldamiseks on vaja autori nõusolekut. Samuti ei muuda foto väiksemaks lõikamine, värvide muutmine või sellele teksti lisamine pilti automaatselt sinu omaks.

Kuidas Google’ist lubatud kasutusõigusega pilte leida?

Google’i pildiotsingus on olemas tööriist, mis aitab leida pilte, mille juurde on lisatud kasutusloa teave. Ava Google’i pildiotsing, sisesta soovitud märksõna ja vali otsingutulemuste kohal „Tööriistad“ (Tools). Seejärel ava „Kasutusõigused“ (Usage rights) ning vali sobiv litsentsitüüp.

Pärast foto valimist ava selle litsentsi üksikasjad ja kontrolli pildi algsel veebilehel avaldatud tingimusi. Google’i filter aitab leida kasutusloa teabega fotosid, kuid ei taga, et kõik andmed oleksid õiged. Mõne pildi puhul tuleb märkida autor, teise kasutamine võib nõuda tasu või olla lubatud ainult mitteärilisel eesmärgil.

Kui kasutusloa kohta puudub selge teave, ära eelda, et pilti võib kasutada. Võid küsida õiguste omajalt luba või otsida alternatiivse foto, mille kasutustingimused on arusaadavad.

Kas Canva pildipanga fotosid võib kodulehel kasutada?

Jah, Canva pildipanga fotosid võib üldjuhul kasutada ka ettevõtte kodulehel. Canva võimaldab luua näiteks blogipilte, veebilehe päisepilte ja reklaambännereid. Oluline on aga teha vahet tasuta ja Pro-sisul ning kontrollida konkreetse pildi kasutustingimusi.

Canva tasuta pildipanga ehk Free-sisu puhul on kasutusvõimalused üsna laiad. Üldjuhul võid tasuta foto alla laadida ja kasutada seda oma ettevõtte veebilehel ka eraldi pildina. Canva Pro-sisu puhul on kasutusluba seotud konkreetse Canva kujundusega ning Pro-fotot ei tohi lihtsalt eraldiseisva failina edasi levitada. Kui soovid sama Pro-fotot kasutada mitmes erinevas kujunduses, peab igal kujundusel olema vastav kasutusluba.

Pro-piltide puhul on veel üks oluline piirang. Kui kasutad muutmata Pro-fotot näiteks WordPressi veebilehel, ei tohi selle suurus ületada 480 000 pikslit. See vastab näiteks 600 × 800 piksli suurusele pildile. Erandid kehtivad Canva kaudu avaldatud veebilehtedele ja Canva majutatud kujundustele, mis on teisele veebilehele manustatud.

Praktiline näide. Kui soovid oma WordPressi blogisse lisada suure, 1200 × 800 piksli suuruse muutmata foto, ei sobi Canva Pro-foto selleks kirjeldatud suurusepiirangu tõttu. Võid valida sobiva tasuta foto või luua Canva Pro-sisust kujunduse, mille kasutamine vastab litsentsitingimustele. Pelgalt pildi ümber salvestamine või väikese muudatuse tegemine ei anna automaatselt piiramatut kasutusõigust.

Canva pildipangas leidub ka eritingimustega materjale. Näiteks on Branded Content ehk kaubamärgiga seotud sisu üldjuhul mõeldud isiklikuks kasutamiseks, kui selle juures pole märgitud teisiti. Seetõttu tasub enne pildi allalaadimist avada selle juures olev teabemenüü ja vaadata, millist tüüpi sisuga on tegemist.

Canva täpsemad tingimused leiad Canva kasutusõiguste selgitusest.

Kust veel tasuta pilte leida?

Kui sul ei ole veel enda tehtud fotosid, on kaks tuntud võimalust Unsplash ja Pexels. Mõlemad pakuvad tasuta fotosid, mida võib kasutada ka ärilistel eesmärkidel, sealhulgas ettevõtte kodulehel. Fotograafi nime ei pea nende tavapäraste litsentside alusel üldjuhul märkima, kuid autorile viitamine on teretulnud.

Unsplash pakub laia valikut tasuta fotosid loodusest, inimestest, töökohtadest ja paljudest teistest teemadest. Pexelsist leiab tasuta fotosid ja videoid, mida saab kasutada veebilehtedel, blogides ja reklaamides.

Tasuta kasutusluba ei tähenda siiski, et fotoga võib teha absoluutselt kõike. Näiteks ei tohi Pexelsi pildil olev inimene või kaubamärk jätta eksliku muljet, nagu ta toetaks sinu ettevõtet. Samuti ei ole lubatud Unsplashi pilte ilma oluliste muudatusteta lihtsalt edasi müüa. Enne foto kasutamist kontrolli alati vastava pildipanga tingimusi.

Millised pildid sobivad sinu ettevõtte kodulehele kõige paremini?

Tasuta pildipangad ja Canva on mugavad tööriistad, kuid alati ei pruugi sealt leida fotot, mis sinu ettevõtet õigesti iseloomustaks. Näiteks võib ehitusettevõtte kodulehel olla ilus pilt majast, mille ehitamisega ettevõttel tegelikult mingit seost ei ole. Kui foto jääb külastajale muljena tehtud tööst, võib see olla eksitav.

Võimalusel kasuta oma ettevõtte, toodete ja tehtud tööde fotosid. Need aitavad kliendil näha, millega sa tegelikult tegeled, ning muudavad kodulehe isikupärasemaks. Kui kasutad palgatud fotograafi pilte, lepi juba enne pildistamist kokku, millistel tingimustel saad fotosid oma kodulehel ja reklaamides kasutada.

Kui enda fotosid veel pole, võid kasutada pildipankade fotosid või luua sobiva kujunduse Canvas. Peamine on valida pildid, mis toetavad sinu veebilehe sisu ega tekita külastajas vale ettekujutust pakutavatest teenustest.

Enne pildi avaldamist kontrolli selle kasutusõigust

Google’i pildiotsing on hea koht inspiratsiooni leidmiseks, kuid sealt leitud fotosid ei tohi automaatselt oma kodulehele kopeerida. Canva, Unsplash ja Pexels pakuvad seevastu võimalusi leida pilte, mille kasutustingimused on selgemalt määratletud. Ka nende puhul tuleb arvestada konkreetse foto litsentsi ja võimalike piirangutega.

Enne foto avaldamist kontrolli, kust see pärineb, kas äriline kasutamine on lubatud ja kas pead märkima autori. Säilita võimalusel ka foto allika link ning teave kasutusloa kohta. Nii on sul hiljem lihtsam vajadusel tõendada, millistel tingimustel pildi alla laadisid.

Kas plaanid oma ettevõttele kodulehte, kuid sul pole veel sobivaid fotosid? Võta minuga ühendust ja arutame, millised pildid sinu veebilehele sobiksid ning kust neid leida.

Postitus Kas Google’ist leitud pilte tohib oma kodulehel kasutada? ilmus esimesena saidil Veebinurk.

Koduleht valmis mõne minutiga – kas tõesti tasuta?

Tehisaru ehk AI (Artificial Intelligence – tehisintellekt) abil saab tänapäeval luua veebilehe ilma programmeerimisoskusteta. Sisestad ettevõtte nime, kirjeldad oma tegevust ja valid sobiva kujunduse. Mõne hetkega võib sinu ees olla valmis avaleht koos pealkirjade, piltide ja teenuste tutvustusega. See tundub eriti ahvatlev alustavale ettevõtjale, kelle eelarve on piiratud ja kes soovib kiiresti internetis nähtavaks saada.

Tasuta kodulehe loomine ei tähenda aga alati seda, et ka selle kasutamine jääb tasuta. Mõni teenus võimaldab tasuta ainult esialgset kujundamist, teine lubab veebilehe ka avaldada, kuid seab piiranguid aadressile, funktsioonidele või külastajate arvule. Seetõttu tasub enne alustamist uurida, mida tasuta pakett tegelikult sisaldab ja milliseid võimalusi on sul hiljem vaja.

Oma domeen ja veebimajutus võivad maksta

Üks esimesi lisakulusid võib olla domeen ehk sinu kodulehe aadress internetis. Tasuta veebileheloojad annavad sageli kasutada aadressi, mis sisaldab nende enda nime. Näiteks võib sinu ettevõtte aadress olla kujul minuettevote.framer.website, kuid soovid kasutada hoopis aadressi minuettevote.ee.

Oma domeeni ühendamiseks võib olla vaja tasulist paketti. Näiteks võimaldab Framer tasuta paketis veebilehe avaldada oma alamdomeenil, kuid isikliku domeeni ühendamine nõuab tasulist paketti. Wix võimaldab samuti AI abil tasuta kodulehte koostada, ent oma domeeni ühendamiseks tuleb valida tasuline pakett.

Lisaks domeenile vajab koduleht veebimajutust ehk teenust, mis hoiab veebilehe failid serveris ja teeb need internetis kättesaadavaks. Mõne AI-põhise veebilehelooja puhul sisaldub veebimajutus juba paketis ning eraldi teenust osta pole vaja. Teiste lahenduste puhul tuleb veebileht ise sobivasse keskkonda üles panna ja veebimajutuse eest eraldi tasuda. Seetõttu ei saa eeldada, et kõik koduleheloojad toimivad ühtemoodi.

Millised kulud võivad hiljem lisanduda?

Tasuta pakett võib olla piisav lihtsa tutvustuslehe jaoks, kuid ettevõtte kasvades võivad vajadused muutuda. Võib-olla soovid lisada e-poe, broneerimissüsteemi või rohkem lehekülgi. Samuti võivad lisanduda kulud tehisaru kasutamise, suurema salvestusmahu või täiendavate kasutajate eest.

Näiteks on Wixi puhul veebipoes maksete vastuvõtmiseks vaja tasulist paketti. Frameris on aga tasuta paketis piiratud AI kasutuskrediitide hulk ning tasulistes pakettides sõltuvad kasutusvõimalused valitud paketist. Krediit tähendab siin arvestusühikut, mida kulub tehisaru teatud toimingute kasutamisel.

Kodulehe loomisel tasub mõelda ka järgmise aasta kuludele. Mõni teenusepakkuja võib pakkuda domeeni esimeseks aastaks tasuta, kuid hiljem tuleb selle pikendamise eest maksta. Näiteks on Frameri aastapaketi domeenipakkumise puhul esimene aasta tasuta, seejärel uueneb domeen tavahinnaga. Enne tellimist kontrolli kindlasti nii kuutasu, aastamaksu kui ka võimalikke lisateenuseid.

Kas tasuta koduleht sobib ettevõttele?

Tasuta lahendus ei ole tingimata halb. Kui alles katsetad äriideed, soovid luua lihtsa portfoolio või õppida kodulehtede tegemist, võib tasuta veebilehelooja olla täiesti mõistlik valik. Nii saad erinevaid kujundusi proovida ja oma mõtteid arendada ilma kohe suuremat summat kulutamata.

Näiteks võib alustav fotograaf luua esmalt lihtsa lehe oma tööde näitamiseks. Kui ettevõttel tekib rohkem kliente, võib lisanduda vajadus broneerimisvormi, hinnakirja või eraldi teenuselehtede järele. Sel hetkel tasub hinnata, kas olemasolev keskkond võimaldab vajalikke muudatusi teha ning kui palju need maksma lähevad.

Ettevõtte jaoks on oluline, et koduleht vastaks selle tegelikele vajadustele. Kui tasuta pakett võimaldab pakkuda klientidele vajalikku teavet ja külastajad saavad mugavalt ühendust võtta, ei pruugi kohe tasulist lahendust vaja minna. Kui aga piirangud hakkavad segama ettevõtte igapäevast tööd, võib odavana tundunud valik osutuda pikemas plaanis ebamugavaks.

Mis saab siis, kui soovid hiljem kodulehe mujale kolida?

See on küsimus, millele tasub mõelda juba enne veebilehe loomist. Kõik veebileheloojad ei võimalda valmis kodulehte tervikuna teise keskkonda üle viia. Mõnest teenusest saab kaasa võtta tekstid ja pildid, kuid kujundus või veebilehe toimimiseks vajalik kood tuleb uues keskkonnas uuesti luua.

Kujuta ette, et oled aasta jooksul oma kodulehele lisanud kümneid teenusekirjeldusi, blogipostitusi ja klienditagasisidet. Kui otsustad teenusepakkujat vahetada, võib selguda, et kogu veebilehte ei saagi ühe nupuvajutusega kaasa võtta. Sellisel juhul võivad kolimisega kaasneda täiendavad kulud ja ajakulu.

Enne teenuse valimist uuri, kas saad oma sisu eksportida ehk failidena välja võtta, kas domeen on sinu kontrolli all ja mis juhtub veebilehega siis, kui lõpetad tasulise paketi kasutamise. Need küsimused on eriti olulised juhul, kui soovid kodulehte kasutada aastaid, mitte ainult mõne nädala pikkuse katsetusena.

Kas WordPressiga loodud koduleht on soodsam?

WordPress on üks võimalus luua koduleht, mida saab hiljem ise täiendada ja arendada. WordPressi tarkvara on tasuta, kuid oma kodulehe jaoks tuleb tavaliselt tasuda domeeni ja veebimajutuse eest. Lisakulusid võivad tekitada tasulised kujundused, pluginad ehk lisaprogrammid ning vajadusel kodulehe loomise või hooldamise teenus – vaata hinnakirja, et näha täpsemaid hindu.

WordPressis saab kasutada ka tehisaru, näiteks tekstide koostamiseks, pildiideede leidmiseks ja kujunduse kavandamiseks. Seega ei pea valima ainult AI-ga loodud veebilehe ja WordPressi vahel. Neid saab kasutada koos, kuid oluline on mõista, millised kulud ja kohustused konkreetse lahendusega kaasnevad.

Mida enne tasuta kodulehe loomist kontrollida?

Enne veebilehelooja valimist mõtle, milleks sul kodulehte vaja on ja milliseid võimalusi võid tulevikus soovida. Kui eesmärk on lihtsalt oma ettevõtet tutvustada, võivad vajadused olla üsna väikesed. Kui aga plaanid hiljem avada e-poe või pakkuda veebipõhist broneerimist, tasub nende võimalustega juba alguses arvestada.

Kõige olulisem on välja selgitada, kui palju maksab kodulehe kasutamine pärast tasuta prooviperioodi või esimese aasta lõppu. Uuri ka, kas saad kasutada oma domeeni, kes vastutab veebilehe hoolduse eest ja kui lihtne on vajadusel teenusepakkujat vahetada.

AI-ga loodud koduleht võib olla tasuta, kuid tasuta loomine ei tähenda alati tasuta kasutamist. Enne otsustamist võrdle mitte ainult esialgset hinda, vaid ka järgmiste aastate kulusid ja võimalikke piiranguid. Nii saad valida lahenduse, mis sobib sinu ettevõttele ka siis, kui see kasvab.

Kui soovid oma ettevõttele kodulehte, kuid ei tea, milline lahendus sinu vajadustega sobib, võta minuga ühendust. Aitan sul võimalused läbi mõelda ja leida sobiva viisi alustamiseks.

Postitus Kas AI-ga loodud koduleht on päriselt tasuta? ilmus esimesena saidil Veebinurk.

Tehisaru on kiire abiline, kuid ei tunne sinu ettevõtet

Tehisaru ehk AI (Artificial Intelligence – tehisintellekt) abil saab mõne minutiga koostada terve kodulehe jagu tekste. Piisab sellest, kui palud kirjutada näiteks ilusalongi tutvustuse või ehitusettevõtte teenuste kirjelduse. Tulemuseks on enamasti ladus tekst, mis esmapilgul tundub täiesti kasutuskõlblik. Aga kas see räägib ka sellest, mille poolest sinu ettevõte teistest erineb?

Kui annad tehisarule liiga üldise ülesande, saad suure tõenäosusega sama üldise vastuse. Tekst võib sisaldada väljendeid nagu „pakume kvaliteetset teenust“, „meie kogenud meeskond“ või „lähtume kliendi vajadustest“. Need laused ei pruugi olla valed, kuid ei ütle kliendile kuigi palju. Samasuguseid lubadusi võib leida sadadelt teistelt kodulehtedelt.

Mina näen tehisarus eelkõige abilist, kes aitab mõtteid korrastada ja kirjutamisega algust teha. Ettevõtte tegelikud tugevused, kogemused ja eripärad peavad aga tulema ettevõtjalt endalt.

Miks võib AI kirjutatud tekst jääda liiga üldiseks?

Kujuta ette, et sul on väike raamatupidamisettevõte ja palud tehisarul kirjutada oma kodulehele teenuste tutvustuse. AI võib koostada korrektse teksti raamatupidamisteenustest, maksuarvestusest ja finantsnõustamisest. Kui sa aga ei paku finantsnõustamist, on osa tekstist juba eksitav.

Tehisaru ei tea automaatselt, kas töötad üksinda või meeskonnaga, millistele klientidele keskendud või milliseid teenuseid tegelikult pakud. Samuti võib ta lisada tekstile saavutusi, kogemusi või lubadusi, mida sa pole talle öelnud. Seetõttu ei tohiks AI koostatud teksti ilma kontrollimata kodulehel avaldada.

Eriti tähelepanelik tasub olla hindade, teenusetingimuste, seaduste ja muude faktide puhul. Ladus sõnastus ei tähenda, et kogu esitatud teave oleks õige.

Kuidas tehisaru abil paremaid kodulehe tekste kirjutada?

Kõige olulisem on anda tehisarule piisavalt taustainfot. Selle asemel, et paluda lihtsalt „kirjuta mulle kodulehe tekst“, võiksid kirjeldada oma ettevõtet, teenuseid ja kliente. Mida täpsemalt selgitad, mida soovid öelda, seda parema algmaterjali saad.

Näiteks võiksid anda tehisarule järgmise ülesande:

Olen Tartus tegutsev raamatupidaja ja pakun teenust väikestele osaühingutele. Töötan üksinda ning suhtlen iga kliendiga personaalselt. Minu kliendid on peamiselt alustavad ettevõtjad, kes vajavad abi igakuise raamatupidamisega.

Kirjuta minu kodulehele sõbralik ja lihtsas keeles teenuse tutvustus. Väldi keerulisi raamatupidamistermineid ja ära lisa teenuseid, mida ma pole maininud.

Sellise ülesande põhjal saab tehisaru luua teksti, mis arvestab sinu ettevõtte tegeliku tegevusega. Saad paluda tal muuta lauseid lühemaks, pakkuda erinevaid pealkirju või selgitada keerulisi mõisteid lihtsamalt. Lõplik tekst tasub siiski oma sõnadega üle vaadata, et see kõlaks loomulikult ja vastaks sinu ettevõtte olemusele.

Kas Google saab aru, et tekst on kirjutatud tehisaruga?

Üks levinud küsimus on, kas Google võib AI-ga kirjutatud teksti tõttu kodulehe otsingutulemustes tahapoole paigutada. Google’i avaldatud juhiste järgi ei ole tehisaru kasutamine iseenesest probleem. Oluline on see, kas sisu on kasulik, usaldusväärne ja loodud eelkõige inimestele, mitte otsingutulemuste mõjutamiseks.

Kui kodulehel on kümneid pealiskaudseid artikleid, mis kordavad üksteist ega anna lugejale midagi uut, ei muuda tehisaru kasutamine neid väärtuslikuks. Samas võib AI abil koostatud ja inimese poolt põhjalikult üle vaadatud tekst olla lugejale täiesti kasulik.

Seega ei ole peamine küsimus selles, kes teksti esialgu kirjutas. Tähtis on, kas külastaja leiab sealt vastused oma küsimustele ning saab sinu ettevõttest õige ettekujutuse.

Millal tasub tekst ise kirjutada?

Kõike ei pea tehisarule usaldama. Näiteks ettevõtte lugu, isiklikud kogemused ja klientidega töötamise põhimõtted võiksid lähtuda sinu enda mõtetest. AI võib aidata neid paremini sõnastada, kuid ei saa sinu eest välja mõelda päriselt juhtunud olukordi või kogemusi.

Hea võimalus on kirjutada esmalt oma mõtted kasvõi märksõnadena üles. Seejärel saad paluda tehisarul koostada neist loogilise ja hästi loetava teksti. Nii jääb sisu sinu omaks, kuid säästad aega sõnastamise ja ülesehituse arvelt.

Tehisaru aitab kirjutada, kuid sina tunned oma klienti

AI võib olla suurepärane abiline kodulehe tekstide loomisel, eriti siis, kui kirjutamise alustamine tundub keeruline. Ta aitab leida ideid, korrastada mõtteid ja muuta keerulised selgitused arusaadavamaks. Kuid sinu ettevõtte eripära, tegelikud kogemused ja klientide vajadused ei tohiks valmis teksti seest kaduma minna.

Enne teksti avaldamist loe see läbi oma kliendi pilguga. Kas ta saab aru, mida sa pakud, kellele teenus sobib ja miks võiks just sinuga ühendust võtta? Kui vastus on jah ning kõik faktid on kontrollitud, oled tehisaru abi mõistlikult kasutanud.

Kas vajad abi oma ettevõtte kodulehe tekstide kirjutamisel või korrastamisel? Vaata hinnakirja või võta otse ühendust ja vaatame koos, kuidas sinu teenused veebilehel selgelt ja arusaadavalt esile tuua.

Postitus Kas tehisaru kirjutatud tekst sobib sinu ettevõtte kodulehele? ilmus esimesena saidil Veebinurk.

Facebook on hea algus, kuid sellel on piirid

Paljud väikeettevõtjad alustavad oma tegevust Facebookis. See on arusaadav, sest ettevõtte lehe loomine on tasuta, postitusi saab kiiresti avaldada ning klientidega on lihtne suhelda. Näiteks saab iluteenuse pakkuja jagada pilte tehtud töödest, vastata küsimustele ja anda teada vabadest aegadest. Alustavale ettevõtjale võib sellest esialgu täiesti piisata.

Probleem võib tekkida siis, kui klient soovib kiiresti leida konkreetset teavet. Facebooki postitused liiguvad ajas allapoole ning hinnakirja, teenuste kirjeldust või kontaktandmeid ei pruugi olla lihtne üles leida. Lisaks ei otsi kõik inimesed teenuseid Facebookist – osa kliente eelistab kasutada Google’it ja tutvuda ettevõttega selle kodulehel.

Oma kodulehel otsustad sina, mida klient näeb

Facebookis pead arvestama platvormi kujunduse, võimaluste ja reeglitega. Oma kodulehel saad aga ise otsustada, kuidas teenuseid tutvustad, millist teavet esile tõstad ja kuhu külastaja järgmisena suunad. Samuti saad kujundada lehe oma ettevõtte värvide ja stüüli järgi.

Näiteks võib ehitusettevõtte kodulehel olla eraldi leht teenuste, tehtud tööde ja hinnapäringu jaoks. Klient saab rahulikult tutvuda varasemate projektidega ning saata päringu otse veebilehelt. Facebookis tuleks sama teave jagada mitme postituse või albumi vahel, mis muudab tervikpildi leidmise keerulisemaks.

See ei tähenda, et koduleht peaks olema suur või keeruline. Väikesele ettevõttele võib piisata ka ühest läbimõeldud ühe lehe kodulehest, kus on olemas teenuste kirjeldus, kontaktandmed ja selge võimalus ühendust võtta.

Google’is nähtav olemine aitab jõuda uute klientideni

Kujuta ette olukorda, kus inimene otsib Google’ist Tartus tegutsevat raamatupidajat. Ta ei pruugi teada ühegi ettevõtte nime, vaid sisestab otsingusse lihtsalt vajaliku teenuse. Hästi koostatud koduleht annab ettevõttele võimaluse sellistes otsingutulemustes nähtavale tulla.

Siin tuleb mängu SEO (otsingumootoritele optimeerimine) – kodulehe sisu ja tehnilise ülesehituse parandamine, et otsingumootorid saaksid lehe sisust paremini aru. Näiteks aitavad selged teenuste kirjeldused ja asjakohased pealkirjad Google’il mõista, millega ettevõte tegeleb.

Ka Facebooki leht võib Google’i otsingutulemustes ilmuda, kuid oma koduleht annab rohkem võimalusi erinevate teenuste jaoks eraldi sisu luua. Oluline on siiski mõista, et kodulehe olemasolu ei taga automaatselt head kohta otsingutulemustes – nähtavuse saavutamine vajab läbimõeldud sisu ja sageli ka aega.

Kas Facebook ja koduleht võiksid koos töötada?

Facebooki ja kodulehte ei pea käsitlema konkureerivate lahendustena. Need täidavad erinevaid ülesandeid ning võivad teineteist hästi täiendada. Facebook sobib igapäevaseks suhtlemiseks, uudiste jagamiseks ja ettevõtte tegemiste näitamiseks, koduleht aga püsiva teabe koondamiseks.

Näiteks saab koolitaja tutvustada Facebookis uut koolitust ja suunata huvilised kodulehele, kus on kirjas programm, hind ning registreerumise võimalus. Nii ei pea kogu teavet ühte sotsiaalmeediapostitusse mahutama. Kui koolituse kuupäev või hind muutub, saab ettevõtja kodulehel olevat teavet uuendada ning suunata külastajad endiselt samale aadressile.

WordPressiga loodud kodulehel saab ettevõtja vajadusel ise tekste, pilte ja teenuste kirjeldusi muuta. See annab võimaluse hoida oluline teave ajakohasena ka ilma iga väikese muudatuse jaoks kodulehe looja poole pöördumata.

Millest alustada?

Kui sinu ettevõte tegutseb praegu ainult Facebookis, ei pea sa kõike korraga ümber tegema. Alustuseks mõtle, millist teavet sinu kliendid kõige sagedamini küsivad ja kas nad leiavad selle praegu kiiresti üles. Just nende küsimuste vastused võiksid moodustada tulevase kodulehe põhisisu.

Facebook võib jääda oluliseks suhtluskanaliks ka pärast kodulehe loomist. Oma veebileht annab sellele juurde kindla koha, kus klient saab sinu ettevõttega tutvuda ja vajadusel ühendust võtta.

Kas soovid oma ettevõttele kodulehte, kuid ei tea, millest alustada? Võta julgelt ühendust ja arutame, milline lahendus võiks sinu ettevõtte vajadustega sobida.

Postitus Miks ei piisa ettevõttele ainult Facebooki lehest? ilmus esimesena saidil Veebinurk.

Privaatsuspoliitika ei pea olema pikk ja keerulises juriidilises keeles dokument. Vastupidi – inimene peaks sellest võimalikult lihtsalt aru saama. Euroopa Liidu andmekaitsereeglid näevad ette, et teave isikuandmete kasutamise kohta peab olema selge, arusaadav ja läbipaistev.

Mis on isikuandmed?

Isikuandmed on andmed, mille järgi saab konkreetse inimese otseselt või kaudselt ära tunda. Kõige tavalisemad näited on nimi, e-posti aadress, telefoninumber ja kodune aadress. Isikuandmeks võib olla ka IP-aadress või küpsisega seotud tunnus, kui seda saab seostada konkreetse inimesega.

Kui inimene kirjutab näiteks kodulehe kontaktivormi oma nime, e-posti aadressi ja sõnumi, siis ettevõte saab tema isikuandmed. Nende vastuvõtmine, salvestamine, kasutamine ja kustutamine on kõik isikuandmete töötlemine. See termin kõlab keeruliselt, kuid tähendab lihtsalt kõike, mida ettevõte inimese andmetega teeb.

Milleks privaatsuspoliitikat vaja on?

Privaatsuspoliitika eesmärk on anda inimesele teada, kes tema andmeid kasutab, miks neid kogutakse ja mis nendega edasi saab. Inimene peab saama aru, millisel eesmärgil tema andmeid kasutatakse ja kas neid jagatakse ka mõne teise teenusepakkujaga.

Näiteks kontaktivormi kaudu saadud e-posti aadressi võib vaja minna päringule vastamiseks. Kui ettevõte soovib sama aadressi hiljem reklaamkirjade saatmiseks kasutada, on tegemist juba teise eesmärgiga. Seetõttu ei piisa väga üldisest lausest nagu „Kasutame teie andmeid teenuse osutamiseks“. Privaatsuspoliitika peaks kirjeldama võimalikult konkreetselt, milliseid andmeid kasutatakse ja milleks.

Kes vastutab andmete eest?

Privaatsuspoliitikas peaks olema kirjas ettevõtte või organisatsiooni nimi ja kontaktandmed. GDPR-i mõistes nimetatakse ettevõtet, kes otsustab, miks ja kuidas isikuandmeid kasutatakse, vastutavaks töötlejaks.

Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et ettevõte vastutab selle eest, kuidas inimese andmeid kasutatakse, säilitatakse ja kaitstakse. Kui ettevõttel on määratud andmekaitsespetsialist, tuleb lisada ka tema kontaktandmed. Väikesel ettevõttel ei ole aga automaatselt kohustust andmekaitsespetsialisti määrata.

Milliseid andmeid kogutakse?

Privaatsuspoliitikast peaks inimene saama aru, milliseid tema andmeid koduleht või ettevõte kogub. Need võivad olla näiteks nimi, telefoninumber ja e-posti aadress kontaktivormist. E-poe puhul võib lisanduda tarneaadress ning konto loomisel kasutaja sisselogimisega seotud info. Veebilehe külastamisel võivad teatud tööriistad koguda ka tehnilist infot.

Siin kehtib oluline põhimõte: koguda võiks ainult neid andmeid, mida tegelikult vaja on. Seda nimetatakse andmete minimaalsuse põhimõtteks. Kui kontaktivormi jaoks piisab nimest ja e-posti aadressist, ei ole mõtet küsida lisaks sünniaega või kodust aadressi lihtsalt igaks juhuks.

Mille alusel andmeid kasutatakse?

Privaatsuspoliitikas tuleb kirjeldada ka andmete töötlemise õiguslikku alust. See tähendab põhjust, mis annab ettevõttele õiguse inimese andmeid kasutada.

Selliseks aluseks võib olla näiteks leping, seadusest tulenev kohustus või inimese antud nõusolek. Mõnes olukorras võib ettevõte tugineda ka õigustatud huvile. Kõik andmetöötlused ei põhine seega nõusolekul ning oluline on välja selgitada, millisel alusel konkreetseid andmeid tegelikult kasutatakse.

Näiteks võib kliendi kontaktandmete kasutamine olla vajalik temaga sõlmitud lepingu täitmiseks, samas kui uudiskirjaga liitumisel kasutatakse sageli inimese nõusolekut.

Kui kaua andmeid säilitatakse?

Isikuandmeid ei tohiks hoida lõputult lihtsalt sellepärast, et neid võib kunagi vaja minna. Privaatsuspoliitikas tuleks kirjeldada, kui kaua erinevaid andmeid säilitatakse või vähemalt seda, mille põhjal säilitamise aeg otsustatakse.

Näiteks võib olla üks säilitamisaeg kliendilepingute ja arvete jaoks ning teine kontaktivormi kaudu tulnud päringute jaoks. Kõigile andmetele ei pea määrama ühesugust tähtaega. Säilitamise aeg peaks lähtuma sellest, miks andmeid koguti ning kas nende hoidmiseks on hiljem veel mõni seadusest või ettevõtte tegevusest tulenev põhjus.

Kas andmeid jagatakse teiste teenusepakkujatega?

Paljud kodulehed kasutavad kolmandate osapoolte teenuseid. Näiteks võib veebimajutus asuda ühe ettevõtte serveris, e-kirju saadetakse teise teenuse kaudu ja veebianalüütikaks kasutatakse veel kolmandat lahendust.

Kui teised ettevõtted saavad inimese andmetele ligipääsu või töötlevad neid sinu ettevõtte nimel, peaks privaatsuspoliitika selle kohta infot andma. Vajadusel tuleb kirjeldada ka seda, kas andmeid edastatakse väljapoole Euroopa Liitu.

See ei tähenda, et poliitikasse tuleb kirjutada pikk nimekiri kõigist WordPressi pluginatest. Oluline on välja tuua need teenused ja osapooled, kes päriselt isikuandmete töötlemisega kokku puutuvad.

Millised õigused inimesel on?

GDPR annab inimesele oma andmete suhtes mitu õigust. Näiteks on tal õigus küsida, milliseid andmeid ettevõte tema kohta hoiab, ning paluda ebõigeid andmeid parandada. Teatud tingimustel võib inimene paluda oma andmed kustutada või nende kasutamist piirata.

Kui töötlemine põhineb nõusolekul, peab inimesel olema võimalik nõusolek ka tagasi võtta. Samuti on tal õigus esitada andmete kasutamise kohta kaebus Andmekaitse Inspektsioonile. Privaatsuspoliitikas võiks olla kirjas, kuidas inimene saab neid õigusi kasutada, tavaliselt näiteks e-posti teel.

Aga küpsised?

Privaatsuspoliitika ja küpsiste teavitus on omavahel seotud, kuid need ei ole päris sama asi. Küpsis on väike infokild, mille veebileht võib külastaja seadmesse salvestada. Mõnda küpsist on vaja veebilehe toimimiseks, teisi kasutatakse näiteks statistika või turunduse jaoks.

Kui kodulehel kasutatakse analüütika- või turundustööriistu, tuleb vaadata eraldi ka küpsiste kasutamise ja nõusoleku nõudeid — vt ka meie postitust kodulehe turvalisusest. Seetõttu võib kodulehel olla lisaks privaatsuspoliitikale ka eraldi küpsisepoliitika või küpsiste seadistamise võimalus. Pelgalt küpsisebänneri olemasolu ei tähenda automaatselt, et kogu kodulehe andmekaitse on korras.

Ära kopeeri teise ettevõtte privaatsuspoliitikat

Internetist on lihtne leida mõne teise ettevõtte privaatsuspoliitika, see kopeerida ja enda ettevõtte nimi asemele kirjutada. Seda ei tasu teha, sest kahe pealtnäha sarnase kodulehe andmetöötlus võib olla täiesti erinev.

Üks veebileht võib kasutada ainult kontaktivormi, teine aga Google Analyticsit, uudiskirja, reklaamitööriistu ja e-poodi. Seetõttu peab privaatsuspoliitika kirjeldama just sinu enda kodulehel ja ettevõttes toimuvat — vaata näiteks, kuidas oleme selle üles ehitanud meie enda privaatsuspoliitikas.

Privaatsuspoliitika võiks olla lihtne ja arusaadav

Privaatsuspoliitika eesmärk ei ole kasutada võimalikult palju keerulisi juriidilisi väljendeid. Inimene peaks sellest lugedes aru saama, mis tema andmetega toimub ja kelle poole küsimuste korral pöörduda.

Kõigepäalt tasub kaardistada, milliseid isikuandmeid sinu koduleht ja ettevõte koguvad. Seejärel saab kirja panna, miks neid vaja on, millisel alusel neid kasutatakse, kui kaua säilitatakse, kellele neid vajadusel edastatakse ning kuidas inimene saab oma õigusi kasutada.

Privaatsuspoliitikat tasub aeg-ajalt ka uuesti üle vaadata. Kui lisad kodulehele näiteks uue kontaktivormi, analüütikatööriista, uudiskirja või e-poe, võivad muutuda ka andmete kogumise ja kasutamise viisid. Siis peaks vastavalt uuendama ka privaatsuspoliitikat, et seal olev info vastaks sellele, mis sinu kodulehel päriselt toimub.

Kui soovid abi enda kodulehe privaatsuspoliitika ülevaatamisel või koostamisel, võta julgelt ühendust.

Postitus Privaatsuspoliitika kodulehel – miks seda vaja on ja mida see peaks sisaldama? ilmus esimesena saidil Veebinurk.

Hea uudis on see, et kõike ei pea enne kodulehe tegija poole pöördumist valmis olema. Küll aga muudab mõne põhiasja läbimõtlemine kogu protsessi palju lihtsamaks. Mida selgem on alguses sinu eesmärk ja see, kellele koduleht mõeldud on, seda lihtsam on hiljem teha otsuseid nii kujunduse, sisu kui ka funktsioonide osas.

Vaatame läbi, millele tasub enne kodulehe tellimist mõelda.

Mis on sinu kodulehe eesmärk?

Kõigepealt tasub endalt küsida: mida ma tahan, et inimene minu kodulehel teeks? Ühe ettevõtte jaoks võib kõige olulisem olla see, et külastaja saadab hinnapäringu. Teise jaoks on eesmärk telefonikõne, broneering või toote ostmine. Mõnel juhul on kodulehe peamine ülesanne lihtsalt anda ettevõtte kohta usaldusväärset infot ja aidata kliendil otsustada, kas teenus talle sobib.

Kui eesmärk on selge, saab selle järgi üles ehitada ka kogu veebilehe. Näiteks kui soovid saada rohkem päringuid, peab külastajal olema lihtne leida teenuste kirjeldus, hinnainfo või vähemalt ülevaade hinnastamisest ning loomulikult kontaktivõimalus.

Koduleht ei peaks olema lihtsalt koht, kuhu ettevõtte info kokku koguda. Sellel võiks olla üks selge ülesanne.

Kes on sinu klient?

Järgmine oluline küsimus on see, kellele sa oma teenust või toodet müüd. Kui sihtrühm on väga lai, kipuvad ka kodulehe tekstid muutuma üldiseks. Näiteks lause „Pakume kvaliteetset teenust kõigile“ ei ütle tegelikult kuigi palju.

Palju lihtsam on kirjutada siis, kui tead, kelle poole pöördud. Mõtle sellele, milline probleem toob inimese sinu kodulehele. Kas tal on vaja kiiresti mingit teenust? Kas ta võrdleb mitut pakkujat? Kas ta vajab enne ostu palju infot või tahab võimalikult kiiresti ühendust võtta?

Kui tead, mida sinu klient otsib, saab kodulehe üles ehitada nii, et ta leiab vajaliku info võimalikult lihtsalt.

Milliseid lehti sul vaja on?

Enne kodulehe tegemist ei pea kogu struktuur lõplikult paigas olema, kuid võiks olla vähemalt esialgne ettekujutus. Lihtsa ettevõtte kodulehe puhul võivad vajalikud olla näiteks:

• avaleht;
• teenuste leht;
• ettevõttest või tegijast tutvustav leht;
• hinnakiri;
• kontaktileht.

Kõigil ettevõtetel ei ole neid lehti tingimata vaja. Mõnel juhul saab kogu vajaliku info paigutada ka ühele pikemale lehele.

Samuti võib sul tulevikus vaja minna blogi, e-poodi, broneerimist või mõnda muud lisafunktsiooni. Isegi kui neid kohe ei tee, tasub nendest kodulehe tegijale rääkida. Nii saab juba alguses arvestada sellega, kuidas veebileht võiks hiljem kasvada. Vaata ka minu teenuste ülevaadet, et saada aimu, milliseid lahendusi pakun.

Millist infot peab kodulehel kindlasti olema?

Kodulehe tegija ei tunne sinu ettevõtet sama hästi kui sina. Seetõttu on oluline läbi mõelda, millist infot peab klient kindlasti veebilehelt leidma.

Enne töö alustamist võiksid näiteks kirja panna:

• milliseid teenuseid või tooteid pakud;
• kellele need mõeldud on;
• kuidas töö või tellimine toimub;
• millised on peamised eelised;
• kuidas sinuga ühendust võtta.

Sa ei pea seda kõike kohe ilusaks veebitekstiks vormistama. Piisab ka sellest, kui info on alguses kirjas lihtsate märkmetena. Hea kodulehe tekst ei sünni ainult ilusatest lausetest – kõigepäalt on vaja sisulist infot, mille põhjal saab teksti koostada.

Kas tekstid peavad enne valmis olema?

See sõltub kokkuleppest kodulehe tegijaga. Mõni klient soovib kogu teksti ise valmis kirjutada, teine annab ainult põhinfo ning vajab abi sõnastamise ja struktuuriga.

Kõige olulisem on, et vähemalt vajalik sisu oleks olemas. Kui näiteks teenuste kirjeldused puuduvad täielikult, on väga raske ka veebilehte valmis ehitada. Samas ei pea ootama mitu nädalat sellepärast, et iga lause pole veel täiuslik – tekste saab töö käigus parandada ja kohandada.

Kasulik on alustada kasvõi lihtsatest vastustest küsimustele: mida sa pakud, kellele, miks ja kuidas klient sinuni jõuab.

Milliseid pilte kasutada?

Pildid mõjutavad kodulehe üldmuljet väga palju. Kui sul on olemas enda tehtud fotod ettevõttest, toodetest, töödest või meeskonnast, tasub need kindlasti kokku koguda. Need muudavad kodulehe personaalsemaks ja aitavad näidata, millega ettevõte tegelikult tegeleb.

Kui enda pilte ei ole, saab kasutada ka kvaliteetseid pildipankade fotosid või mõnel juhul AI abil loodud pilte. Oluline on, et pildid sobiksid ettevõtte stiiliga ega tekitaks vale ettekujutust. Näiteks kui pakud kohalikku käsitööteenust, ei pruugi liiga steriilne ja üldine reklaamfoto sinu ettevõtet kuigi hästi esindada.

Piltide puhul tasub mõelda pigem sellele, mida need kliendile näitavad, mitte lihtsalt sellele, kas foto on ilus.

Kas logo ja visuaalne stiil peavad olemas olema?

Logo olemasolu on kasulik, kuid kodulehe tegemine ei pea selle puudumise tõttu tingimata seisma jääma. Samuti ei pea sul olema valmis põhjalikku CVI-d ehk brändiraamatut. Küll aga võiks olla mingi ettekujutus sellest, millist üldmuljet soovid.

Kas leht võiks olla pigem rahulik ja minimalistlik või värviline ja mängulisem? Kas sul on juba ettevõtte värvid, mida kasutad näiteks sotsiaalmeedias või reklaammaterjalides?

Kui sul on näiteid kodulehtedest, mille stiil sulle meeldib, tasub need samuti kodulehe tegijale saata. Neid ei kasutata kopeerimiseks, vaid selleks, et paremini mõista sinu eelistusi.

Kas domeen ja veebimajutus peavad juba olemas olema?

Ei pea. Kui sul on domeen ja veebimajutus juba olemas, anna sellest kodulehe tegijale teada. Kui neid veel ei ole, saab need valida projekti alguses.

Domeen on sinu kodulehe aadress, näiteks sinufirma.ee. Veebimajutus on aga koht, kus kodulehe failid ja andmed paiknevad. Neid kahte aetakse üsna sageli omavahel segamini, kuid enne kodulehe tellimist ei pea sa tehnilist poolt põhjalikult tundma. Oluline on lihtsalt teada, kas midagi on juba ostetud või tuleb kõik nullist seadistada.

Mõtle ka sellele, mida vajad hiljem

Kodulehe tellimisel keskendutakse tavaliselt sellele, mis peab olema valmis avamise hetkeks. Tasub aga korraks mõelda ka sellele, mis saab pärast. Kes hakkab hiljem tekste või pilte muutma? Kes uuendab WordPressi ja lisaprogramme? Kas soovid seda ise teha või tahad, et keegi aitaks kodulehte hooldada?

Samuti võib ettevõtte kasvades tekkida vajadus uute lehtede, vormide või funktsioonide järele. Kõike ei pea kohe valmis ehitama. Kui tulevikuplaanid on aga teada, saab kodulehe juba alguses üles ehitada nii, et seda oleks hiljem lihtsam edasi arendada.

Kodulehe tellimine ei nõua, et kõik oleks kohe valmis

Kodulehe tellimine ei nõua, et sul oleks valmis täiuslik tekstikaust, logo, kümneid pilte ja täpselt joonistatud lehestruktuur. Kõige tähtsam on, et sul oleks vähemalt ettekujutus oma ettevõttest, kliendist ja sellest, mida koduleht sinu jaoks tegema peaks.

Ülejäänu saab koos kodulehe tegijaga samm-sammult paika panna. Hea koostöö algabki tavaliselt küsimustest. Kodulehe tegija ülesanne ei ole ainult nuppe ja pilte õigesse kohta paigutada, vaid aidata vajalik info loogiliselt veebilehele üles ehitada.

Kodulehe tellimisel tasub alustada kolme asja läbimõtlemisest: mida sa pakud, kellele sa seda pakud ja mida soovid, et inimene sinu kodulehel edasi teeks. Kui need vastused on olemas, on juba väga hea koht, kust alustada. Kui soovid abi juba esimestest sammudest, võta julgelt ühendust.

Postitus Mida on vaja enne kodulehe tellimist valmis mõelda? ilmus esimesena saidil Veebinurk.

Vaatame üle kõige olulisemad asjad, millele WordPressi kodulehe omanik võiks tähelepanu pöörata.

Hoia WordPress ja pluginad uuendatud

Üks kõige olulisemaid turvalisuse samme on regulaarne uuendamine. WordPressi, pluginaid ja teemasid arendatakse pidevalt ning uuendustega ei lisata ainult uusi funktsioone, vaid parandatakse ka vigu ja turvaprobleeme. Kui jätad mõne plugina kuudeks või isegi aastateks uuendamata, võib selle vanas versioonis olla teadaolev turvaviga, mida saab veebilehele ligipääsemiseks ära kasutada.

See ei tähenda siiski, et kõik uuendused peaksid alati kohe ja kontrollimata peale panema. Enne suuremaid uuendusi tasub teha varukoopia ning pärast uuendamist kontrollida, kas veebileht töötab endiselt korralikult. Nii saad vajadusel varasema versiooni taastada, kui uus versioon mõne teise plugina või teemaga kokku ei sobi.

Kasuta tugevaid ja unikaalseid paroole

Parool 123456 või ettevõtte nimi koos aastaarvuga võib küll lihtsasti meelde jääda, kuid turvaline see ei ole. WordPressi administraatori konto parool peaks olema pikk, raskesti äraarvatav ja selline, mida sa mõnes teises teenuses ei kasuta. Kui sama parool on kasutusel näiteks e-posti, sotsiaalmeedia ja WordPressi jaoks, võib ühe konto andmete lekkimine panna ohtu ka teised kontod.

Kõige mugavam on kasutada paroolihaldurit, mis aitab luua ja salvestada pikki ning unikaalseid paroole. Nii ei pea kõiki keerulisi paroole ise meeles pidama ning väheneb kiusatus kasutada mitmes kohas ühte ja sama salasõna.

Lülita sisse kaheastmeline autentimine

Kaheastmeline autentimine ehk 2FA lisab WordPressi sisselogimisele ühe turvakihi juurde. Ainult kasutajanimest ja paroolist ei piisa, vaid sisselogimine tuleb kinnitada näiteks autentimisrakenduses kuvatava koodiga. Kui keegi peaks sinu parooli teada saama, ei pruugi tal ilma selle teise kinnitusetapita siiski olla võimalik kontole sisse logida.

Eriti kasulik on 2FA administraatori kasutajakontode puhul, sest nende kaudu saab muuta peaaegu kogu veebilehte. Selle seadistamine võtab tavaliselt vähe aega, kuid võib oluliselt vähendada võõrale kontole ligipääsemise riski.

Ära jaga ühe administraatori kontot kõigiga

Kui veebilehte haldab mitu inimest, ei ole hea mõte anda kõigile sama kasutajanime ja parooli. WordPressis saab igale inimesele luua eraldi kasutajakonto ning määrata talle just need õigused, mida tal oma töö tegemiseks vaja on.

Näiteks inimene, kes kirjutab ja avaldab blogipostitusi, ei pea tingimata saama pluginaid paigaldada või veebilehe tehnilisi seadistusi muuta. Eraldi kasutajakontod muudavad ka hiljem lihtsamaks arusaamise, kes milliseid muudatusi tegi. Kui mõni inimene enam veebilehega ei tegele, saab tema konto lihtsalt eemaldada.

Tee regulaarselt varukoopiaid

Varukoopia ei takista veebilehele suunatud rünnakut, kuid see võib päästa olukorra siis, kui midagi on juba valesti läinud. Probleem ei pea alati tekkima pahatahtliku tegevuse tõttu. Veebileht võib katki minna ka ebõnnestunud uuenduse, pluginate konflikti või kogemata tehtud muudatuse tõttu.

Korralik varukoopia peaks sisaldama nii veebilehe faile kui ka andmebaasi. Hea oleks ka see, kui vähemalt üks varukoopia asuks mujal kui samas serveris, kus paikneb veebileht ise. Kui serveriga tekib suurem probleem, on sul sellisel juhul siiski alles koopia, mille põhjal veebileht taastada.

Oluline on meeles pidada, et varukoopia olemasolust üksi ei piisa. Sellest peab olema võimalik ka koduleht päriselt taastada. Kui ei soovi seda ise jälgida, on see täpselt see, mida meie kodulehe hoolduse teenus igakuiselt sinu eest teeb.

Kasuta ainult vajalikke pluginaid

WordPressi üks suurimaid eeliseid on väga lai pluginavalik. Mõne klikiga saab lisada kontaktivormi, SEO tööriista, küpsiste lahenduse, e-poe või palju muid funktsioone. See ei tähenda aga, et veebilehele tasuks paigaldada iga plugin, mis tundub huvitav.

Iga plugin lisab veebilehele uut koodi ja vajab omakorda hooldamist. Kui plugin on halvasti hooldatud või arendaja seda enam ei uuenda, võib sellest saada turvarisk. Enne uue plugina paigaldamist tasub vaadata, millal seda viimati uuendati ja kas selle arendus tundub endiselt aktiivne.

Kui mõnda pluginat enam vaja ei ole, on parem see veebilehelt eemaldada, mitte lihtsalt välja lülitada. Mida vähem on ebavajalikke lisasid, seda lihtsam on ka kogu kodulehte korras hoida.

Ära kasuta tundmatust kohast pärit teemasid ja pluginaid

Tasulise plugina või teema tasuta koopia võib esmapilgul tunduda hea võimalus raha säästa. Tundmatust allikast alla laaditud failidega tasub aga olla väga ettevaatlik, sest sa ei tea, kas nende koodi on muudetud või midagi juurde lisatud.

Turvalisem on laadida tasuta pluginad WordPressi ametlikust pluginahoidlast ning osta tasulised lahendused arendaja enda veebilehelt või usaldusväärsest müügikeskkonnast. Mõne euro kokkuhoid ei ole tavaliselt väärt olukorda, kus hiljem tuleb nakatunud veebilehte puhastada või isegi uuesti üles ehitada.

Vali korralik veebimajutus

Kõik kodulehe turvalisusega seotud tegevused ei toimu WordPressi halduspaneelis. Oluline roll on ka veebimajutusel, sest just serveris paiknevad sinu veebilehe failid ja andmed. Hea teenusepakkuja hoolitseb oma serverite turvalisuse eest ning võib pakkuda näiteks automaatseid varukoopiaid ja muid kaitsemeetmeid.

Majutuse kaudu on tavaliselt võimalik kasutada ka SSL-sertifikaati, tänu millele avaneb koduleht https ühendusega. See aitab kaitsta veebilehe ja külastaja vahel liikuvat infot. Tänapäeval peaks HTTPS olema iga ettevõtte veebilehe tavapärane osa, mitte eraldi lisavõimalus.

Kontrolli aeg-ajalt kasutajakontosid

WordPressi kasutajate nimekirja tasub aeg-ajalt üle vaadata. Sinna võib aastate jooksul jääda kontosid, mida enam tegelikult vaja ei ole – näiteks endise töötaja, veebiarendaja või mõne ajutiselt projektiga tegelenud inimese konto.

Eriti tähelepanelik tasub olla administraatori õigustega kasutajate puhul. Kui inimene enam kodulehte ei halda, ei ole tal põhjust ka täielikku ligipääsu säilitada. Üldiselt tasub administraatori õigusi anda ainult neile, kellel neid päriselt vaja läheb.

Kas turvapluginast piisab?

WordPressile on olemas mitmeid turvapluginaid, mis võivad jälgida kahtlaseid sisselogimiskatseid, blokeerida pahatahtlikke päringuid ja anda teada võimalikest probleemidest. Selline plugin võib olla väga kasulik lisakaitse, kuid ainult selle paigaldamine ei muuda kodulehte automaatselt turvaliseks.

Turvaplugin ei asenda WordPressi ja pluginate uuendamist, tugevaid paroole, 2FA-d ega varukoopiaid. Turvalisust tasub vaadata tervikuna – mitu väikest kaitsekihti töötavad koos paremini kui üksainus lahendus.

WordPressi turvalisus ei pea olema keeruline

Kodulehe turvalisus võib esmapilgul tunduda väga tehnilise teemana, kuid paljud kõige olulisemad tegevused on üsna lihtsad. Hoia WordPress, teemad ja pluginad ajakohased, kasuta tugevaid paroole, lülita sisse 2FA ning tee regulaarselt varukoopiaid. Samuti tasub eemaldada veebilehelt kõik kasutajad ja pluginad, mida enam vaja ei ole.

Kõige suurem probleem tekib sageli siis, kui valmis saanud koduleht jäetakse pikaks ajaks täiesti hoolduseta. WordPressi veebileht vajab natuke regulaarset tähelepanu ka pärast avaldamist. Nii on suurem võimalus, et leht töötab rahulikult edasi ja probleemidele ei pea reageerima alles siis, kui midagi on juba juhtunud.

Kui soovid, et keegi jälgiks neid asju sinu eest, vaata lähemalt meie kodulehe hoolduse teenust või võta ühendust.

Postitus Kuidas hoida WordPressi koduleht turvalisena? ilmus esimesena saidil Veebinurk.